Autor: Piret Reiljan • 1. oktoober 2020

Helenius: järgmise 30 aasta tähtsaim ettevõtlusteema on rohepööre

Joakim Helenius täna Äriplaanil
Autor: Raul Mee

Investeerimispankur Joakim Helenius rääkis Äriplaan 2021 konverentsil, et muutus rohemajanduse suunas on kõige olulisem asi, millega kõik ettevõtjad silmitsi seisavad järgmise 20-30 aasta jooksul. “Pole ühtki olulisemat asja.”

Heleniusel on väga selge nägemus sellest, kui palju just Eestil on rohepöördest võita. Eestist võiks tema nägemuses saada nii-öelda eksperimenteeriv riik, kasutades oma paindlikkust ja väiksust, justkui start-up.

Kliimamuutus on Heleniuse sõnul vältimatu, suudame seda ainult aeglustada. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonikad eesmärgid: aastaks 2030 tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada 55%, aastaks 2050 saavutada süsinikuneutraalsus. “Ja see on alles algus. Viie aasta pärast on eesmärgid veelgi karmimad ja eraldatakse täiendavaid vahendeid, ning kümne aasta pärast veelgi rohkem.”

Eestil on rohepöördes suured võimalused

Helenius tõi välja, et Eesti on üks vähestest ELi riikidest, kus kasvuhoonegaaside heitmed on suurenenud, mitte vähenenud. “Peame ära tegema enamat kui Lääne-Euroopa riigid. Sellega avanevad meile väga suured võimalused,” toonitas ta.

Loe lisaks
Välismaine kapital otsib võimalust arendada mastaapset põllumajandust

Maailmatasandil tõi investeerimispankur välja, et kui USA saab endale uue presidendi, mis Heleniuse sõnul loodetavasti juhtub, hakkab ka Ameerika uuesti rohemajanduse rindel liidrikohta püüdma. See tähendab konkurentsi Ameerika ja Euroopa Liidu vahel. Ühiselt võideldakse ka Hiina mõjuvõimu kasvamise vastu. Helenius näeb ette, et EL ja Ameerika kehtestavad tariifid tootmistele, mis ei täida heitgaaside nõudeid.

“Meie ei saa siin Eestis lihtsalt ootama jääda, peame osalema. Peame andma oma panuse sellesse revolutsiooni,” teatas Helenius. Ta jätkas, et kui me ei osale, siis me jääme maha ja me ei jõua kunagi Lääne-Euroopa elatustasemeni. “Meie oleme väike ja pandlik majandus. Meie oleksime testimispiirkond erinevate poliitikate jaoks, mis võivad näidata eeskuju tervele maailmale, kuidas oleks võimalik vähendada kliimamuutuste mõju.”

Eesti võiks olla vaba turu rohepöörde pioneer

Peaksime Heleniuse hinnangul kasutama võimalust, kus meie poliitilne süsteem võimaldab rohepöördes osaleda nii, et rõhuasetus on erasektoril. Mujal Euroopas on nimelt üha võimsamad rohelised partied, ent nemad on rohkem vasakpoolsed ja nende lahendused kipuvad tuginema riigikapitalismil.

“Eesti võiks võtta juhtrolli, kui räägime vaba turu rohepöördest. Ja kui see asi toimib, saaksid teised riigid seda järgida. Meie oleksime eksperimenteerijad, meie samme arutataks kõikjal. Kui ka osaliselt õnnestume, oleksime kõige huvipakkuvam väike majandus maailmas,” rääkis investeerimispankur lennukalt. “Me ei tohiks lasta asja üle võtta vasakpoolsetel riiklikel.”

Kui räägime nii väikesest majandusest nagu Eesti, on see tavaliselt puudus. Ent rohepöörde puhul on see pluss. “Kuna oleme väiksed ja paindlikud, võime alati võtta suurte kahjudeta sammu tagasi ning proovida uuesti, sest oleme nagu start-up,” sõnas Helenius.

Tema sõnul saame ära kasutada tohutuid ELi rohetoetusi ja -fonde. Samas on tähtis teha seda 21. sajandi kombel ehk siis mitte näiteks kalleid ja aeganõudvaid neljarajalisi teid ehitades, nagu pani ette majandusminister Taavi Aas, vaid panustades tehnoloogiatele, mis olemasoleva taristu edukalt ära kasutaks.

“Peaksime kasutama IT-teadmisi, mis meil selles riigis on, lahendusi, mis aitavad meil liikuda ülejäänud maailmast ette. Teistel juba on kiirteed, see on eelmise sajandi lahendus. Meil on vaja tehnoloogiaid,” sõnas investeerimispankur.

Kokkuvõttes peaks Eesti Heleniuse meelest välja mõtlema siseriikliku poliitika, mis aitaks meil muutuda rohepöörde maaks. “Olen kindel, et on väga palju välisinvestoreid, kes tuleks ja toetaks meie IT-lahendusi."

Mida meie, ettevõtjad, võiks teha, küsis Helenius. Üks osa sellest on ringmajandus, vastas ta ise. Ta tõi paralleeli, et maailm on kui kosmoselaev, kuhu ressursse juurde ei tule, mistõttu olemasolevat peab taaskasutama.

Helenius hakkab tootma putukaproteiini

Joakim Heleniuse enda panus nn rohepöördesse on start-up ühisettevõte Tartu Ülikooliga, mis kavatseb hakata tootma putukaproteiini loomasööda tarbeks.

“Peaksime avama oma esimese katsetehase enne jõule,” ütles ta. Eesmärk on Heleniuse sõnul kasutada putukaid kui alternatiivset proteiiniallikat. Kui asi töötab, lubab Helenius väga suurt tootmist.

“Me ei saa jätkata praeguse põllumajandusega, see ei ole jätkusuutlik,” nentis ta.

Äriplaan 2021

Juba 22 aastat toob Äriplaan suurele lavale mõjuvõimsaid omanikke, keda iga päev televiisoris ja ajalehes kõnelemas ei näe. Konverents annab suuniseid järgmise aasta eelarve ja äriplaani koostamiseks ning oluliste otsuste tegemiseks. Äriplaan keskendub reaalsele Eestiga seotud majanduskogemusele.

Joakim Helenius

Kosmopoliitne investeerimispankur, Trigon Capitali asutaja ja tegevdirektor.

Omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Cambridge'i Ülikoolis. Pärast ülikooli kolis ta New Yorki, naastes lõpuks Londonisse, kus ta veetis rohkem kui kaks aastakümmet. Eestis on ta eelkõige tuntud Väätsa Agro ja Trigon Capitali omanikuna. Varem on ta olnud maineka rahvusvahelise investeerimispanga Goldman Sachsi asepresident ning Merrill Lynchi tegevdirektor.

Helenius on juba pikka aega avaldanud poolehoidu Helsingit ja Tallinna ühendava tunneli rajamisele ning peab seda ennekõike just Eestile eluliselt tähtsaks.

Hiljuti liitus Helenius Isamaa ühendusega Parempoolsed ja seejärel ka erakonna endaga. Lisaks sellele taotleb ta Eesti kodakondsust. Eestlaseks on Heleniuse teinud ennekõike pere. „Eesti on mulle kõige tähtsam koht. Ma olen suur Eesti patrioot.“

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150