Jaga lugu:

Joakim Johan Helenius: tulevik on vaid suurfarmidel

Trigon Capital ASi juhatuse liige Joakim Johan Helenius  Foto: Äripäev AS

Kaiu farmi avamisel oli kohal ka Trigon Capital ASi juhatuse liige Joakim Johan Helenius, kes arutles teemal, kas piimatootmisel on üldse tulevikku ja miks Trigon sellesse investeerib.

Helenius sõnas, et kui vaadata pelgalt statistikat, siis on positiivsust asjast raske leida. „Viimased 10 aastat pole piima hind põhimõtteliselt tõusnud, see kõigub kord üles, kord alla. Kuigi piima hind pole keskmiselt muutunud, on muutunud tootmissisenditele minev kulu. Kui muus äris on nii, et kui kulud tootmises tõusevad, siis tõstetakse toote väljamüügihindu ja kõik selle maksab kinni lõpptarbija.

Piimanduses see aga nii ei ole, tootjad ise on pidanud kuidagi hakkama saama. Kuidas see on võimalik, kuidas meil Eestis veel üldse saab olla piimatootmist,“ arutles Helenius. „Lisaks piimatootmisele on keerulised väljakutsed ka teraviljakasvatuses, seda just meie ebaühtlase kliima poolest, mis keskmise saagikuse alla viib. Ka on probleemiks madal ebavõrdne toetuste jagunemine Euroopa siseturul, kus meie tootjad saavad Euroopa ja ka Baltikumi madalamaid eurotoetusi, ning ka meie oma riigi panus siin on väga väike.“

Nii ongi põllumajandusfirmad, et jätkata tootmist, pidanud kasvatama laenukoormust. Helenius tõi võrdluseks teised tööstusharud. „Kui vaadata töötlevat tööstust, siis seal on laenukoormus viimasel kümnel aastal kasvanud 28%. Põllunduses on laenude kasv olnud 72%. Põllumajandussektor on osaliselt saanud hakkama tänu laenudele ja tagasimaksed on tulnud eelkõige ettevõtete kasumite arvelt,“ selgitas ta.

Küsimusele, miks siis ikkagi Trigon on investeerinud põllumajandusse ja miks on plaanis ka edasi Eestis laieneda, vastas suurärimees, et ta usub suurte farmide edusse. „Seda eelkõige seepärast, et Eestis piimatootmise poolel me saame lisada efektiivsust kiiremini kui mujal Euroopas. Meie piimafarmid on ühed suuremad. Taanis on ka muidugi suured farmid, aga muus Euroopas on farmid väikesed ja ebaefektiivsed ja mida suuremad on piimafarmid, seda tootlikumad nad ka on, seda kinnitab ka statistika,“ rääkis Helenius ja lisas, et farmid kus on üle 600 lehma, neis on ka kõige suurem tootlikus ja just need on need farmid, kes suudavad teenida kasumit ja tagasi maksta võetud pangalaene.

Väikestel pole piimatootmisesse asja

Trigon Capitali juhi arvates on piimanduses kõige suuremaks probleemiks piimafarmid, kus on alla 100 lehma, sest nende farmide tootlikus on väike. „Sellised farmid on tavapäraselt perefarmid, aga mina isiklikult ei näe, et neil oleks pikas perspektiivis tulevikku just piimatootjatena. Tulevik on ainult suurtel ja väga suurtel piimafarmidel,“ rõhutas Helenius. „Ameerikas on uuritud, et väga suured farmid, kus on üle 1000 lehma, on tunduvalt kuluefektiivsemad, kui farmid kus on 100 kuni 500 lüpsilehma. Kulud on suurfarmides keskmiselt 20% madalamad.“

Väiketootja peab leidma nišši. „Poliitiliselt on hea rääkida, et peame toetama ka väikseid farme, ka mina pooldan seda suhtumist, aga oluline on asja juures see, kuidas seda tehakse. See, et väikefarmides piimatootmist toetada, seal puudub loogika ja see pole pikaajaliselt hea lahendus. Loogiline on, et väikefarmid peavad leidma oma nišši, mis pole ei tava piima- ega teraviljatootmine. Igaüks peab mõtlema, kuidas ise endale huvitav ja omanäoline tegevusala leida,“ ütles Helenius ja tõi näite, kuidas Ameerikas üks farmer võtab lehma kallistamise eest 300 dollarit – nii, et raha saab teenida küll.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee