Autor: Põllumajandus.ee • 5. oktoober 2020

Tere ja Farmi piimatööstused on koos haaranud ligikaudu 40% Eesti turust, kuid kasvada saavad nad vaid ekspordi toel, kus hinnad kriisiaastal langesid. Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine nentis, et ka sel nädalal tuleb välja maaeluministeeriumi meede 1,5 miljoni euroga, millega toetatakse taas vaid väikseid ja keskmisi tootjaid.

"Kindlasti peaks riik rohkem vaatama ka neid ettevõtteid, kes on võimelised ja suutelised eksporti mahuliselt oluliselt kasvatama. Ma arvan, et me võidame kõik läbi maksude ja läbi suurema lisandväärtuse liikumise põllumeestele," ütles Kivine ja märkis, et endiselt viiakse 20–25% siinsest toorpiimast riigist välja ilma väärindamata. "See on potentsiaalne kasvukoht."

Eelmisel aastal teenisid Tere ja Farmi eksporditulu 24 miljonit eurot, kokku oli ettevõtete käive 112 miljonit eurot. Puhaskasum oli Terel ja Farmi Piimatööstusel kokku 3,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 17%.

Tere võlad ettevõtteid tagasi ei hoia

Pärast kriisiaastat vaatavad ettevõtted ikka kasvu suunas, ehkki kaasas käivad ka Tere ASi võlad, mille tasumine on paika pandud saneerimiskavaga. Kivise kinnitusel vanade võlgade tasumine nende kasvu ei takista, kuna maksed on jaotatud piisavalt pika aja peale.

"See on kõik meie plaanides sees. Meie jaoks ta keerulisemaks hetkel ei muuda, kava on piisavalt pika täitmisega ja me loodetavasti saame sellega hakkama," ütles Kivine. Tere saneeritavate nõuete maht on üle 47 miljoni euro ning saneerimise tähtajaks seati 10 aastat.

Ettevõtetele annab lootust seegi, et septembrist on märgata taas elavnemist, mis annab lootust, et aasta viimases kvartalis tekib jälle suurem nõudlus piimakaupade järele. "Kui aasta alguses oli meil planeeritud selle aasta kasvuks 8%, siis hetkel töötame selle nimel, et aasta tulemus ei kujuneks väiksemaks, kui oli 2019. aastal," märkis Kivine.

Kriisiaasta kiirendas ettevõtetes ka rohelist mõtlemist ning Tere kaubamärgi alt jõuab tarbijateni ka esimene "piim", mis polegi tehtud lehmapiimast, vaid hoopis kaerast. Kivise sõnul on nad mõelnud roheliselt varemgi, kuid sel aastal liitusid nad ka Rohetiigri programmiga. Kivine ei eita, et selle kõige taga on ka tahtmine Euroopa Liidu rahast osa saada. "Panustame kindlasti ka seetõttu, ei häbene ütlemast, et Euroopa Liidu toetusmeetmed on tulevikus suunatud järjest enam CO₂ ekvivalendi vähendamisele."

Üks suur hankija

Tere ja Farmi tegutsevad nüüd ühise ettevõtte alt, mis sai nimeks Nordic Milk. Kui varem oli Tere Farmi Piimatööstuse all, siis nüüd on mõlemad piimatootjad Nordic Milki tütarfirmad. 1. jaanuarist hakkab ettevõte ka kontserni ühiseks piimavarujaks. Ühe suure tellija moodustumine Kivise sõnul põllumeeste jaoks piima kokkuostuhinda ei mõjuta, kuna nad pakuvad juba turul üht parimat hinda ning hinna kujundab ikkagi konkurentsiolukord.

Ühise ettevõtte alt võiks käia aga ettevõtete parem ja efektiivsem juhtimine ja eksport, samuti annab see Kivise sõnul võimaluse tulevikus kasvada ja areneda. "Kas siis omandada mõni ettevõte või luua mõni uus ettevõte siia struktuuri," viitas ta.