Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 27. oktoober 2020

Aasta põllumees 2020 selgub täna, 27. oktoobril Riigikogus toimuval konverentsil. Konverentsil „Aasta Põllumees 2020: tuleviku põllumajanduse ärimudelid“ esineb tervitusega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Põllumajanduspoliitika hetkeseisu avab maaeluminister Arvo Aller. ELi põllumajanduspoliitilikat selgitab Euroopa Parlamendi liige Riho Terras. Tuleviku põllumajanduse ärimudelite üle arutlevad tänavused nominendid.

Konkursi „Aasta põllumees 2020“ nominendid:

Viktoria Gošovski on suurim maakarja kasvataja

77pealise maatõugu piimakarjaga on Viktoria Gošovski tõusnud Eesti¬maal suurimaks maatõu aretajaks, kaitstes missioonitundeliselt kohalikku põlistõugu. Viktoria võttis Maaülikooli lõpetamise järel vanematelt talupidamise ja maakarja üle, rajades OÜ Muuluka Farmi, kuhu rajab aretuskeskuse tõupullidega. Kaugem eesmärk on avada maakarja uuringukeskus, kus saaks täpsemalt maakarja piima ja tervisenäitajaid uurida ning maatõugu lehmi ka turistidele näidata. Esitaja: Maaleht

Ave Haamer kasvatab Põlvamaal sigu

Põlvamaal Viluste külas majandav Haameri talu perenaine Ave Haamer tegeleb koos Jürgen Vijaga Haameri talus nii sea¬kasvatuse kui ka teraviljatootmisega. Aastas kasvatakse üle 9000 nuumsea, teravili ja raps on 850 ha-l ja tööd saab talus 15 inimest. Perel oli kolm lihapoodi oma toodete müügiks, nüüd on nad sealiha hinnalanguse tõttu kauplused sulgenud. Esitaja: Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Rägavere mõisaproua Pille Hammerbeck tegutseb kui lambafarmer

Pille Hammerbeck peab koos abikaasa Morganiga Rägavere mõisas Eestimaa üht suuremat lambakarja, olles oma mehele igati toeks lammaste pidamisel, liha ning nahkadega kauplemisel. Liha müüakse kaubanduskeskustele, nahkadest valmistatakse kasukaid, mütse, vaipu. Rägavere Mõisa OÜs on 3000 lammast, 181 lihaveist, maad kasutatakse 350 ha, 7 töötajat. Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

Ille Kasvand pakub parimaid kodumaiseid õunasorte

Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand on koos perega rajanud Eesti ühe suurema kaasaegse õunaistanduse, kus kasvab 30 000 õunapuud ja toodetakse 300 tonni õunu aastas. Halika õunatalus on kaasaegne õunahoidla sorteerimis ja pakkeliiniga, toodetakse ka õunamahla. 7 töötajat, 20 hooajatöötajat ja õunte e-müük. Pere turuosa kodumaiste õunte müügis on 47%. Esitaja: Eesti Aiandusliit

Pealinna tüdruk Airi Külvet tõusis lihaveisekasvatajate eestvedajaks

Tallinnast pärit Airi Külvet on aastatega rajanud vanaisa tallu Jõgevamaale eeskujuliku lihaveisekasvatuse, asutanud MTÜ Liivimaa Lihaveis ja esindab tootjaid rahvusvahelistes ühendustes. Külvet peab Puutsa talus 140 lihaveist, hooldab rohumaaveistega Pedja jõe luhtasid, et püsirohumaadel säiliks elurikkus. Esitaja: Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Janika Lindsalu kasvatab maasikaid ja tomateid

Maasikakasvataja Janika Lindsalu põldudelt Jõgevamaal jäi töökäte puudusel tänavu noppimata osa marjadest, ukrainlastest töötajate abiga sai ta päästa hilisemat maasika¬saaki. Lindsalu kasvatab Marimarta OÜ-s maasikaid 12 ha-l. Tomatikasvatus on katmikalal ja avamaal, teenusena toodetud tomatimahla müüakse poodides lisaks maasikatele, mis on hooajal müügil ka turgudel. 2 töötajat, hooajatöödel 20-40 töötajat Esitaja: Sadala Külade Selts

Kaja Piirfeldt inspireerib noori põllumehi

Põllumeeste koolitaja, noortalunike eestvedaja ja taluomanik Kaja Piirfeldt on mitmel korral valitud Harjumaa parimaks piimatootjaks. Piirfeldt peab Remmelgamaa talus 81 holsteini tõugu lehma aastalüpsiga üle 11 kg lehma kohta. Perenaine on rajanud Remmelgamaa OÜsse kaasaegse piimafarmi koos söödaruumiga ja tegeleb juba aastaid ka tõuaretusega. Lisaks õpetab Kaja Piirfeldt Järvamaa Kutsehariduskeskuses põllumehi, korraldades praktikatunde ka oma eeskujulikult majandatud talupidamises, Piirfeldt kannab parima kutseõpetaja tiitlit, ta on uhke oma igapäevase lauda- ja põllutöö üle, inspireerides sellega noori põllumehi maatööd jätkama. Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Lahemaa rahvuspargi kujundaja Diana Pärna

Diana Pärna hooldab lihaveistega pool¬looduslikke kooslusi ja rannaniite Lahemaal, et rannajoon meie rah¬vus¬pargis paistaks pilli¬roost välja ning kaoksid võsastunud karjamaad. OÜs Lahe Maamees peetakse 230 lihaveist, maad kasutatakse 600 ha. Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

Erika Pääbus võlub Andre talupiima juustuks

Erika Pääbus on koos peremees Aivar Alvis¬te¬ga rajanud Andre Juustufarmi, kus toodavad Gouda tüüpi juuste, mis on pälvinud rohkelt medaleid ja tunnustusi rahvusvahelistelt messidelt. Tartumaal tegutsevas Andre Juustufarmis on piimakari 200pealine, talus toodetakse 10 sorti Gouda tüüpi juuste, avatud on talupood, muuseumiks on renoveeritud endine tootmishoone, nii võetakse vastu ka ekskursioone, tutvustades juustutootmist ja korraldades degusteerimisi. 15 töötajat. Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

Karin Tiit töötas taluköögis välja tervislikud kanepitooted

Tammejuure mahetalu peretütar Karin Tiit Läänemaalt pälvis omatoodetud kanepiõliga parima mahetoote tiitli ja ekspordib nüüd kanepitooteid ka välismaale. Maheteraviljakasvatus on 600 ha-l, sellest omandis 400 ha. Oma taluveskis toodetakse jahusid, helbeid ja õlisid, 40 toodet. Tallu on rajatud maakonna ainuke maheviljaterminal, kus pakutakse teenust ka teistele talunikele. Esitaja: Maaleht

Kange saare naine Anne Tiitma on talupidaja, lüpsja ja firmajuht

Teeääre talu perenaine Anne Tiitma peab Sõrve poolsaarel mere ääres piimakarja, kasvatab lihaveiseid ning on andnud ka oma lastele edasi armastuse maaelu vastu.Talu peab perenaine koos poegadega, laudas on 64 lüpsilehma, 23 lammast, 15 lihaveist. Maakasutus on 200 ha, omandis 100 ha. Esitaja: Saaremaa Põllumeeste Liit

Krista Tõnuri lüpsis juba 11-aastaselt lehmi

Krista Tõnuri võttis vanematelt Hüpandi talu juhtimise üle 22aastaselt maaülikooli tudengina. Toona 30pealist piimakarja on ta veidi suurendanud ja plaanib uue lauda ehitust. Hõpandi talus Lääne-Virumaal on 40 lüpsilehma, maad kasutatakse 100 ha, omandis on 60 ha. Esitaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tunnustuseks "Külvaja" kuju

Traditsiooniliselt antakse konkursi võitjale üle ajaloolise "Külvaja" kuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri "Külvaja" võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri vähendatud koopia on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.

Konkursi žüriisse kuulusid: Raul Rosenberg – žürii esimees (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Arvo Aller (Maaeluministeerium), Marko Gorban (Maaeluministeerium), Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste liit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Andres Eilart (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaamet), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit) ja Kristi Lomp (AS Selver).

Konkurssi „Aasta põllumees“ korraldavad Maaleht ja Eesti-Põllumajandus-Kaubanduskoda.