Autor: Põllumajandus.ee • 12. november 2020

TALUKONKURSS: Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks

Homme, 13. novembril, selguvad Pärnus Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tänuüritusel Eesti parimad talumajapidamised. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutatakse välja üldvõitja ehk Parim Talu 2020.

Taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Eriolukorra taustal on talutootmise olulisus veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust. Auhinnalised kohad parima talu konkursil annavad võitjatele võimaluse silma paista.

Tänavu toimub Parima talu valimine juba 27ndat korda. Talude puhul hinnatakse tootmist, nõuetele vastavust ja keskkonnahoidu, talu üldmuljet, hoonete ehituslikku korrashoidu ja lahendusi vastavalt tootmissuunale, ühiskondlikku positsiooni ja erialast aktiivsust. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutatakse välja üldvõitja ehk Parim Talu 2020.

Seitsmeliikmeline žürii külastas augustis kolme päeva jooksul üheksat talu Harju-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Järva-, Pärnu- ja Saaremaal.

Vaata, kes on tänavused nominendid:

IISAKA TALU – noored aktiivsed maaelu edendajad

Iisaka talu noorpere.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Lahemaa Rahvuspargis, Iisaka Talus elab noorpere Priidu Veersalu ja Kädi Kröönkvist, kes võtsid Priidu vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi.

Varasemalt kasvatati talus Eesti tumedapealisi lambaid, kuid tänaseks tegeletakse sinise tekseli tõulammaste kasvatuse-, aretuse- ja müügiga, kes ühtlasi hooldavad poollooduslike kooslustega kadakasi karjamaid.

Priidu üheks eesmärgiks talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Lisaks sellele on neil plaanis rajada ka väike tapamaja, et neil oleks liha töötlemisvõimekus.

Iisaka Talu põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende sooviks on eksporditurule minna. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kuna lambad on väga hea villakuga, siis valmistakse nende villast mõnusaid tooteid, ja kuna tegu on siiski pereettevõttega, siis käib Priidu isa siiani abis ning ema tegeleb käsitööga. Ei saa mainimata jätta, et ka 92 aastane vanaema on usin abistaja ning teeb sallidele kaunistusi. Priidu kaks õde, kes elavad vahetusläheduses, on ka igati abiks.

Kuna paar aastat tagasi ründas karja karu, siis otsustas noorpere võtta karjakoerad, et lambad ilusti kaitstud oleks. Tänaseks on Iisaka talus kolm karjakoera, kes suudavad peale pingsat ja järjepidavat treenimist ise edukalt toime tulla.

Lisaks karjakoertele piiravad lammaste liikumist ka kiviaiad, mida Iisaka talu pererahvas alates 2005. aastast rajanud- ja taastanud on. Tänaseks on aedade kogupikkuseks 1200 meetrit ning kõik talu ümbritsevad kiviaiad on taastatud.

KAUKSI PUHKEMAJA – majakene metsa sees

Kauksi puhkemajas leiab igaüks tegevust.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Ida-Virumaal Peipsi järve põhjakaldal Kauksis asub külluslikest marja- ja seenemetsadest ümbritsetud loodussõbralik ja privaatne Kauksi Puhkemaja, mis jääb kõigest 2 km kaugusele Peipsi järvest. Talu tegemisi veab Piret Talistu.

Pererahvas kolis tallu 1997. aasta lõpus, kui talu peremees vanavanemate talukoha tagasi sai. Tol ajal ei olnud seal ei elektrit ega ka teed, mis taluni viiks, ainult mets. Tänaseks on pererahvas loonud 5 puhkemaja, mis töötavad aastaringselt ning kõikides majades on pesemise, WC ja toiduvalmistamise võimalused. Kokku on võimalik majutada kuni 34 inimest ning ettetellimisel toitlustatakse kuni 60 inimest. Pakutavad toidud on väga kodused ning põhinevad esivanemate traditsioonidel. Valmistamisel eelistatakse kasutada lähiümbruse toorainet.

Kuna tegu on lapsesõbraliku kohaga, siis võib hoovilt leida toreda mänguväljaku ning ka viisakad lemmikloomad on lubatud.

Kompleksis on külalistele kasutada nii suitsusaun, grillpaviljon, püstkoda kui ka tiik, kus saab ujuda või hoopiski kala püüda.

Pererahvas on proovinud kasvatada kartulit talu maadel, kuid kuna ümbruskonnas ei ole viljaka mullaga põllumaad, siis ei tulnud sellest midagi välja. Siiski tegeleb talu peremees teraviljakasvatusega – seda aga 30 kilomeetrit eemal Mäetaguse kandis.

LALLUKA OÜ – noortalunik, kelle eesmärgiks on säilitada klassikalise peretalu mudelit

Kuldar Kuld kasvatab Jõgevamaal Lalluka OÜs maheteravilja.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Seitse aastat tagasi võttis Kuldar Kuld isalt talu üle. Tol ajal tegeles isa veel mahelambakarja kasvatusega. Kuldar aga teadis, et tema ei ole loomakasvataja ning otsustas, et läheb üle maheteravilja kasvatusele. Teraviljaga tegelemisel on käive suurem ning võimalus lihtsamalt ära elada. Tänaseks kasvatab Kuldar Jõgevamaal Lalluka OÜs maheteravilja 300 hektaril, millest kaks kolmandikku on pere omandis.

Üldiselt töötab Kuldar üksi, kuid vahel käib tal isa ka abis. Kuna tööd on palju, siis otsustas Kuldar investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Kodus on Kuldaril toeks kaasa ja pisipoeg.

Kuldari armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. 2013. aasta märtsis liitus Kuldar Eesti Noortalunike liiduga.

WILE ALPACA FARM – elumuutus viis Tallinnast maale koos alpakadega

Wile alpakafarmi pererahvas.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Aastal 2008 sattus Imre Heinsaar raskesse autoavariisse. Võitlus ja taastumine võttis Imrel aega kolm aastat, peale mida otsustas Imre teha elus suured muudatused.

Kui Imre esimest korda puhtjuhuslikult sattus üht alpakavillast toodet katsuma, hakkas ta tegema uurimistööd, mis lammas sellist villa annab. Imre üllatuseks ei olnud tegu üldse lambaga vaid hoopis alpakaga. 2013. aastal tekkis tal võimalus minna Saksamaale ning olla õpipoiss ühele alpakakasvatajale. Seal olles sai Imre aru, et ka temast peab saama alpakakasvataja ning nii saigi. Välja said valitud loomad, keda Imre Eestisse tahtis. Alpakad tulid Saksamaale Tšiilist.

Imre oli küll loomad välja valinud ja valmis neid Eestisse tooma, kuid Eestis tal puudus koht, kus neid kasvatada. Peale mõnd aega kuulutusi jälgides, leidis Imre Järvamaal Poaka külas vanal soosaarel asuva Pärtsaare talu.

Esimesed 11 alpakat jõudsid tallu 2014. aastal ning juba 12. mail sündis farmi esimene alpakabeebi ehk kria, kelle nimeks sai Wile (Inglise keeles ahvatlus). Wile on kaunis isane, valge näoga pruun alpaka, kellest sai farmi nimi- ja vapiloom. Tänaseks on farmi sündinud palju erivärvilisi kriasid.

Talu maadele mahuks ära 200 alpakat, kuid praegu on neid seal 58. Peremehe sõnul ei vaja alpakad palju maad ning ühe hektariga annab ära toita kuni 20 looma.

Wile Farmi eesmärgiks on kvaliteetsete tõu- ja villaloomade kasvatus- ja aretamine, lõnga ja käsitöö tootmine ning vanade oskuste - kraasimise ja ketramise õpetamine.

TORI SIIDRITALU – pererahvas, kes toetub esivanemate kogemustele

Tori Siidritalu õunaaed.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Karmo Haas koos oma abikaasa Veronika ja kolme lapsega otsustasid teha oma elus suure muutuse ning keerasid selja oma Tallinnas olevale elule ning asusid elama Pärnumaale, kus alustati nullist siidri tegemise ja vana maja taastamisega.

Tänaseks on mõlemad eesmärgid täidetud – valminud on tootmishoone ja ka elumaja on taastatud. Kaasaegse stiiliga tootmishoone koos degusteerimisruumi ja müügiletiga on rajatud samasse lauta. Välja on arendatud oma kaubamärk.

Talus kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Seitse aastat tagasi istutati esimesed viinamarja- ja õunapuuistandused, mis on nüüdseks ilmet võtnud. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja etikettide panekuni.

Pererahvas toetub esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega Soomaa mullal kasvanud puuvilju- ja marju. Talu enda õunapuudelt veel arvestatavat saaki ei saa ning suurem osa toorainest ostetakse sisse, kuid 1200 istutatud viinapuult saadud viinamarjadest on talus juba veini tehtud.

SAAREÕUE OÜ – pereettevõtte, kes tegeleb nii mahe loomakasvatuse kui ka taimekasvatusega

Ivar Baumann peab 180 aberdiini-angust.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Saareõue OÜ on 2009. aastal asutatud pereettevõte, mida peavad Ivar ja Maarja Baumann.

Kui Ivar ja Maarja Pärnumaale Metsapoole külla kolisid ja Ivari vanematelt talupidamine üle võtsid, oli talul kasutuses 46 hektarit maad ja 16 lihaveist. Tänaseks on haritavat maad üle 400 hektari ja 16 lihaveise asemel on nüüdseks 180 aberdiini-angust.

Ivar ja Maarja on teinud talupidamisest oma põhitöö. Kuigi nende põhiline käive tuleb teraviljamüügist, on nad leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui võõrsil. Kaks aastat järjest on loomi müüdud Saksamaale ja kolm aastat Sloveeniasse. Loomad viivad nad ise kohale, et luua head kontakti.

Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka Häädemeeste kandi rannikut. Ivari sõnul peavad nad iga päev rannakarjamaal loomi vaatamas käima, sest kui mõnikord vahele jääb, maksavad veised kätte ning murravad aiast välja ja lähevad omavoliliselt jalutama. Õnneks on neil head naabrid ning teatajad, kes sõbralikult teada annavad või vahel isegi loomad tagasi aeda ajavad.

Lisaks aberdiini-angustele on neil ka hobune ja kolm poni. Maarja käib hobusega harrastussportlasena võistlustel, ponid on aga mõeldud pere kolme lapse jaoks.

RAUDEPERE OÜ – talu, kus investeeritakse aega

Raudepere OÜ juht Jüri Laur.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Põhja-Pärnumaal Mäekülas on Möldri talu, kus kasvavad kolmes suures kasvuhoones kurgid ja tomatid.

Jüri Laur, talu nüüdne peremees on talu üle võtnud oma isalt, kes omakorda võttis talu üle oma vanematelt. Kui kõige algselt peeti talus lehmi, siis isa algusatusel see lõpetati ning umbes 25 aastat tagasi hakati kurke ja tomateid kasvatama. Jüri võttis isalt Möldri talu tegemised üle kolm aastat tagasi ning asutas ettevõtte Raudepere OÜ ning jätkab seda, mida tema vanemad alustasid.

Kaks kasvuhoonet on nad ise ehitanud ning Jüri isa on neisse rajanud automaatsed kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemid, mis on väga nüüdisaegne. Kaks kasvuhoonet on mõeldud kurkidele ja üks tomatitele.

Möldri talu kurke ja tomateid müüakse oma valla poodides, OTT-kohtumistel, kohvikutele- ja restoranidele, hulgiladudele ning kui midagi üle jääb, siis ka turulgi.

Peale tomati ja kurgi kasvatatakse 67 hektaril maherukist ning talvisel ajal tehakse metsa- ja varutakse kütet.

Jüri kaasa Siret aitab samuti nii palju, kui ta pisipoja kasvatamise kõrvalt saab. Aitab teha kaubaringe ning talusse loodud tunnustatud köögis, kus nii öelda müügikõlbmatu välimusega vilju väärindada kas siis tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

SAAREMAA MAHEMUNA - kõik on võimalik

Saaremaa Mahemuna juht Tanel Tang.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Saaremaa Mahemuna sai alguse sellest, kui noor ettevõtja Tanel Tang tänavu veebruaris endale Saaremaal vana lauda ostis ning kuhu ta plaanis järgnevate kuude jooksul rajada mahekanala.

Varasemalt töötas Tanel aga kümme aastat põllumajandussektoris kuni ta tundis ühel hetkel, et võiks alustada oma ettevõttega.

Kuna ajad ei olnud just kõige paremad ning Saaremaa läks lukku, siis panka helistades talle laenu ei antud, kuid Maaelu Edendamise Sihtasutusest sai ta laenu ning ka noortaluniku toetuse abil sai ta alustada kanala rajamisega.

Kuna Saaremaa oli koroonaviiruse tõttu lukus, siis täisautomaatse lauda paigaldajad kohale ei pääsenud. Aga ega sellepärast ettevõte Saaremaa Mahemuna rajamata ei jäänud.

Mais saabus Salme külla 1500 mahekana, kes elavad nüüd moodsas laudas. Kogu elu on küll reguleeritud automaatikaga, siis samal ajal toimub munakäsitlemine veel käisitsi. Kolme kuuga suudeti saavutada päris palju ning seni on ära müüdud kõik, mida on toodetud.

NAIMA KÜTI KÜTI TALU – üle 60 aasta tegelenud loomakasvataja, kes ei vahetaks seda mitte millegi muu vastu

Küti talu perenaine Naima Kütt.
Autor: Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Naima Küti Küti talu asub Saaremaal, kus talupidamisega alustati 1989. aastal. Talu rajamist alustati lautade ehitamisega ning taluõuele kerkis ka uus elumaja. Talu perenaine on Naima Kütt, kel vanust juba 72 aastat. Koos oma viie pojaga on ta talus tegutsenud.

Enne oma talu rajamist töötas Naima 20 aastat lüpsjana, alguse sai see sellest kui ta 7.klassis suviti lüpsjana abis käis.

Tänaseks on Naima loomakasvatusega tegelenud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Üks poegadest käib emal igapäevaselt talus abiks ning palgal on ka üks lüpsja.

Naima tegutseb talu õuel iga päev ning lisaks osutab ka poegimisabi. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas - muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad. Naima on üheksa lapse vanaema ja seitsmekordne vanavanema.

Gelis Pihelgas, Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150