Autor: Põllumajandus.ee • 27. november 2020

Jõudsalt arenenud lamba- ja kitsekasvatus on pöördunud langusesse

Täna, 27. novembril toimub virtuaalselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lamba- ja kitsekasvatuse konverents. Konverentsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti lamba- ja kitsekasvatuse olukorrast ja konkurentsivõimest ning vahetada kogemusi ja mõtteid sektori arendamiseks.

Jõudsalt arenenud lamba- ja kitsekasvatus on pöördunud langusesse.
Autor: Pixabay

„Lamba- ja kitsekasvatusel on oluline roll Eestile iseloomulike püsirohumaade keskkonnasõbralikul hooldamisel ja väärindamisel. Samuti pakuvad need tegevusharud head võimalust mahetootmise arendamiseks ja põllumajandustootmisega alustamise võimalusi uutele ettevõtjatele. Lamba- ja kitsekasvatus on viimase 15 aasta jooksul Eestis jõudsalt arenenud, kuid kahjuks on sektori kasv peatunud ning lammaste ja kitsede arvukus on hakanud vähenema. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud ligi viiendiku võrra,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul on COVID-19 piirangud teistes Euroopa Liidu riikides oluliselt mõjutanud inimeste tarbimisharjumusi ning vähenenud on restoranide ja toitlustusasutuste külastamine. See on Eesti lammaste ekspordi muutnud väga keeruliseks ja pannud lambakasvatajad raskesse majandusseisu. Tekkinud olukorras on väga oluline põhikarja säilitamine lambakasvatuses, mistõttu on põllumajanduskoda teinud riigile ka ettepaneku lamba- ja kitsekasvatuse erakorraliseks toetamiseks sellel aastal.

„Lambakasvatus elab täna olukorras, kus mitu aastat järjest on elusloomade kokkuostuhinnad olnud allpool tootmise omahinda. See on põhjustanud lammaste arvu ja karjade arvu vähenemise. Siiski pole lambaliha kui väga väärtuslik toiduaine meie toidulaualt kadunud. Järjest rohkem on juttu talust-taldrikule toidu liikumisest ja lühikestest tarneahelatest. See annab lootust, et Eestis võiks lammaste arv ja lambaliha tarbimine kasvada,“ ütles Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera.

„Eestis on ilusti arenenud ka kitse- ja lambapiima tootmine, mis on väikeettevõtetele pakkunud võimaluse eripäraste ja meie toidulauda oluliselt rikastavate toodete turuletoomiseks. Pikemas vaates tuleb rohkem tähelepanu pöörata tarbija ootustele vastava kvaliteetse lambaliha ja -lihatoodete tootmisele. Kuigi mahetootmisel on lambakasvatuses suur osatähtsus, siis maheliha väärindamise ahel vajab Eestis veel väljaarendamist,“ lisas Tõnissoo.

Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid. Lammaste arvukus oli suurim 1920-ndatel, mil Eesti taludes peeti üle 700 000 lamba. 1990-ndate alguses oli 120 000 lammast, kuid sajandivahetuseks oli lammaste arv vähenenud neli korda. Alates 1990-ndate lõpust hakati lambakasvatussektorit toetama riigieelarvest ning Euroopa Liiduga liitumise järgselt maksti täiendavaid otsetoetusi, mille toel hakkas lammaste arv taas suurenema.

Statistikaameti andmetel peeti 2004. aasta lõpu seisuga Eestis 38 800 lammast. 2015. aasta lõpuks oli lammaste arv jõudnud 85 900 loomani, kuid sealt edasi on loomade arvukus vähenenud. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis 70 800 lammast.

Kitsede arvukus kasvas alates Euroopa Liiduga liitumisest 2900 loomalt 5200 loomani 2018. aasta lõpul. Paraku on ka kitsede arvukus viimasel aastal vähenenud – möödunud aasta lõpu seisuga peeti Eestis 4700 kitse.

Konverentsil analüüsitakse turuolukorda ja antakse suuniseid poliitikakujundajatele sektori toetamiseks vajalike meetmete välja töötamiseks. Konverentsi keskseks teemaks on lisandväärtuse loomine lamba- ja kitsesektori saadustele. Foorumi moderaator on Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera.

Konverentsi kava leiad SIIT.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150