Jõudsalt arenenud lamba- ja kitsekasvatus on pöördunud langusesse

„Lamba- ja kitsekasvatusel on oluline roll Eestile iseloomulike püsirohumaade keskkonnasõbralikul hooldamisel ja väärindamisel. Samuti pakuvad need tegevusharud head võimalust mahetootmise arendamiseks ja põllumajandustootmisega alustamise võimalusi uutele ettevõtjatele. Lamba- ja kitsekasvatus on viimase 15 aasta jooksul Eestis jõudsalt arenenud, kuid kahjuks on sektori kasv peatunud ning lammaste ja kitsede arvukus on hakanud vähenema. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud ligi viiendiku võrra,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul on COVID-19 piirangud teistes Euroopa Liidu riikides oluliselt mõjutanud inimeste tarbimisharjumusi ning vähenenud on restoranide ja toitlustusasutuste külastamine. See on Eesti lammaste ekspordi muutnud väga keeruliseks ja pannud lambakasvatajad raskesse majandusseisu. Tekkinud olukorras on väga oluline põhikarja säilitamine lambakasvatuses, mistõttu on põllumajanduskoda teinud riigile ka ettepaneku lamba- ja kitsekasvatuse erakorraliseks toetamiseks sellel aastal.

„Lambakasvatus elab täna olukorras, kus mitu aastat järjest on elusloomade kokkuostuhinnad olnud allpool tootmise omahinda. See on põhjustanud lammaste arvu ja karjade arvu vähenemise. Siiski pole lambaliha kui väga väärtuslik toiduaine meie toidulaualt kadunud. Järjest rohkem on juttu talust-taldrikule toidu liikumisest ja lühikestest tarneahelatest. See annab lootust, et Eestis võiks lammaste arv ja lambaliha tarbimine kasvada,“ ütles Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera.