Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumehed vajavad välistööjõudu ka tulevikus
„Põllumajandus on Eesti jaoks oluline eksportiv sektor, mis sattus viiruskriisi esimeses laines ettevõtteid halvavasse tööjõupuudusesse,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
„Liikumispiirangute tõttu ei saanud välistööjõud Eestisse ja ettevõtted sattusid tegevuse käigushoidmisel raskustesse. Tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud.“
Varblane lisas, et hooajalise välistööjõuta ei suuda põllumajandussektor ilmselt ka lähitulevikus rahvusvahelises konkurentsis püsida. „Eesti põllumeeste konkurendid teistest riikidest on saanud välistööjõudu vabamalt kasutada,“ ütles ta.
Kõige suurema löögi said sektoris välisturgudele ning hotellide ja restoranide sektorile keskendunud ettevõtted. „Kõige enam on olnud mõjutatud piimasektor, eelkõige ekspordi vähenemise tõttu. Nõudlust eksportturgudel on kahandanud turismi vähenemine – näiteks Itaaliasse müüakse suures koguses Eesti juustu, kuid turistide puuduse tõttu ei vajatud seda varasemas mahus,“ rääkis Varblane. Samas on teraviljatootjate tegevus olnud kriisist vähe mõjutatud ning ka tänavune saak on olnud hea. „Kriisist on võitnud näiteks ka piiritusetootjad, keda soosis plahvatuslik nõudluse kasv desinfitseerimisvahendite järele.“
Uku Varblase sõnul on kriisi mõjul hakanud sektori ettevõtted rohkem mõtlema protsesside automatiseerimise ja digitaliseerimise peale ning pakkuma tooteid e-kanalite kaudu. „E-kaubanduse esiletõus võib pakkuda uusi võimalusi just väiketootjatele, kelle jaoks muutub lõpptarbijani jõudmine lihtsamaks,“ märkis Varblane.
Varblase sõnul mõjutab põllumajandussektorit oluliselt keskkonnanõuete karmistumine lähitulevikus, mis toob ettevõtete jaoks kaasa vajaduse teha mahukaid ja paiguti riskantseid investeeringud. „Ettevõtjate sõnul oodatakse ka Eesti suuremat koostööd teiste Baltimaade valitsustega põllumajandustoodete turu tõrgeteta toimimiseks meie regioonis,“ ütles Varblane.
Põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses oli 2019. aastal hõivatud 3% ehk 16 900 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 2,9%-ni ehk 700 miljoni euroni.
Taime- ja loomakasvatuses on ettevõtete kuukäive perioodil märtsist oktoobrini võrreldes aasta varasemaga kasvanud kokku 7,9% võrra, kalapüügis ja vesiviljeluses 9,4% võrra, metsamajanduse ettevõtete kuukäive on samal perioodil kahanenud 12,6% võrra.
Tasub teada: mis on COVID-19 kindlusindeks?
COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 17. vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt viiendale kohale (1,66 punkti).
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele