Ühiskonnas pole kunagi avalikult nii palju marjakasvatusest räägitud kui tänavu ja eks see on kergitanud ka tarbimist, mistõttu turul oli sel aastal nõudlus Eesti maasika järele suurem, kui tootjad pakkuda suutsid.
Elke Lillemets: Kui valitaks, siis 2020. aasta mari oleks kindlasti maasikas
  • Elke Lillemets: Kui valitaks, siis 2020. aasta mari oleks kindlasti maasikas
  • Foto: Oleg Hartsenko
Juba 1963. aastal põhimõtteliselt tegevust alustanud Lõuna-Eestis asuva OÜ Marjamaa Talu juhatuse liige ja Eesti Maasikakasvatajate Liidu eestvedaja Elke Lillemets rääkis Põllumajanduse äriplaani konverentsil, et maasikakasvatuse põllupind on viimastel aastatel kõvasti suurenenud ja selle liikumapanevaks jõuks on ennekõike olnud võimalust kasutada välistööjõudu. Viis aastat tagasi hakkasid üksikud talunikud võõrtööjõudu vaikselt kasutama, massiliseks pööras see 2018. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele