Ühiskonnas pole kunagi avalikult nii palju marjakasvatusest räägitud kui tänavu ja eks see on kergitanud ka tarbimist, mistõttu turul oli sel aastal nõudlus Eesti maasika järele suurem, kui tootjad pakkuda suutsid.

- Elke Lillemets: Kui valitaks, siis 2020. aasta mari oleks kindlasti maasikas
- Foto: Oleg Hartsenko
Juba 1963. aastal põhimõtteliselt tegevust alustanud Lõuna-Eestis asuva OÜ Marjamaa Talu juhatuse liige ja Eesti Maasikakasvatajate Liidu eestvedaja Elke Lillemets rääkis Põllumajanduse äriplaani konverentsil, et maasikakasvatuse põllupind on viimastel aastatel kõvasti suurenenud ja selle liikumapanevaks jõuks on ennekõike olnud võimalust kasutada välistööjõudu. Viis aastat tagasi hakkasid üksikud talunikud võõrtööjõudu vaikselt kasutama, massiliseks pööras see 2018. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.