• 21.01.21, 12:10

Jaanus Põldmaa: Jahi korraldamisest põllumajandusmaadel

2023. aastal lõppevad väga suurel osal jahipiirkondadest kasutusõiguse load. Jahimehed, kes hakkavad pikendama oma lubasid pöörduvad lähiajal kindlasti ka põllumajandustootjate poole sooviga sõlmida nende omandis või rendil olevatele kinnistutele jahipidamislepinguid.
Pärnumaa Talupidajate Liidu liige ja põllumajandustootja Jaanus Põldmaa.
  • Pärnumaa Talupidajate Liidu liige ja põllumajandustootja Jaanus Põldmaa.
  • Foto: Erakogu
Põllumajandustootja esmane huvi jahindusliku lepingu sõlmimisel peaks olema ulukikahjude ennetamise lahenduste kokkuleppimine jahipiirkonna kasutajaga.
Mida peaks lepingu sõlmimise juures silmas pidama:
• Kui kasutatav kinnistu on omandis ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme.

Artikkel jätkub pärast reklaami

• Kui kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul (põllumajandustootjal) on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks enne kõike ulukikahjude ennetamiseks.
• Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100 eurot ühe hektari kohta.
Sama klausel jahipidamise aja ja kahjuhüvitise suuruse kohta kehtib ka juhul kui füüsiliselt või juriidiliselt isikult maad rentides ei ole rendilepinguga kaasa saadud ka eelkirjeldatud jahi korraldamise õigust.
Ehk siis kokkuvõtteks, tuleks uuesti läbi vaadata olemasolevate rendilepingute sõnastused. Kui ulukiahjude ennetamise eesmärgil jahinduslike kokkulepete sõlmimise õigust lepingus ei ole tuleks see sinna sisse kindlasti lisada ja minna kohaliku jahipiirkonna kasutajaga neid sõlmima.
Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liidu liige ja põllumajandustootja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele