Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lääne-Virumaa firma pani panuse õigele valdkonnale

"Alguses oli raske, aga elasime selle üle ja panime oma taskust natuke raha juurde. Ei visanud püssi põõsasse," kirjeldas teekonda kiire kasvuni Mihkel Kangur, kes on Lääne-Virumaal põllumajandustehnikat tootva Agrimeti üks omanikest.
Agrimeti esimene Eestis seeriatootmisesse jõudnud põhuäke nimega Siblija 75. Siblija 75 laotab koristusjärgse põhu põllul laiali ja paneb varise kasvama.
  • Agrimeti esimene Eestis seeriatootmisesse jõudnud põhuäke nimega Siblija 75. Siblija 75 laotab koristusjärgse põhu põllul laiali ja paneb varise kasvama.
  • Foto: Agrimet
Agrimet on järgmisel nädalal ilmuvas kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelis ehk Gaselli TOPis üks Lääne-Virumaa edukamatest ettevõtetest. Kanguri sõnul on viimaste aastate peamine käibe kasv tulnud ekspordist, mille nimel on üle seitsme aasta pingutatud. Kõige enam võttis ettevõtja sõnul aega kliendisuhte loomine ning toodete väljatöötamine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.04.26, 11:26
Teravilja umbrohutõrje jahedal kevadel nõuab kannatlikkust ning täpsust
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele