Lehmakarja tasub vähem grupeerida

26. aprillil kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Maria Soonberg oma filosoofiadoktori väitekirja teemal "Grupeerimise mõju piimalehmade käitumisele ja heaolule. Regrouping effects on behaviour and welfare of dairy cows". Töös uuriti, kuidas mõjutab loomade pidamine nende käitumist ja heaolu.
Lisajõusööt ei mõjutanud oluliselt lehmade kõndimisele, seismisele ja joomisele kulutatud aega.
  • Lisajõusööt ei mõjutanud oluliselt lehmade kõndimisele, seismisele ja joomisele kulutatud aega.
  • Foto: Andres Haabu
Lehmade aktiivsust, agressiivsust ning söötmis- ja sotsiaalset käitumist uuris Soonberg kolme katse jooksul erinevates gruppides sõltuvalt nende vanuserühmast (mullikad, esmaspoegijad ja korduvpoegijad) ja piimatoodangust (suur või madal). Ühtlasi uuriti ka üleminekuperioodil olevaid lehmasid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaresurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele