Möödunud nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.

- Otsetoetuste sihipärasema suunamise juures on oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.
- Foto: Pixabay
„Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. Ta lisas, et Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, mistõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.