Investeeringuid tuleb toetada võimalikult väheste piirangutega ja maksimaalsel määral

Möödunud nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.
Otsetoetuste sihipärasema suunamise juures on oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.
  • Otsetoetuste sihipärasema suunamise juures on oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.
  • Foto: Pixabay
„Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. Ta lisas, et Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, mistõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele