Möödunud nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.

- Otsetoetuste sihipärasema suunamise juures on oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.
- Foto: Pixabay
„Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. Ta lisas, et Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, mistõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.