Uue perioodi põllumajanduspoliitika ei tohi unustada toidutootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Kahjuks on näha, et uus ÜPP toob kaasa drastilise põhisissetulekutoetuse languse.

- Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist.
- Foto: Pixabay
Uue ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava eelnõus pööratakse suurt rõhku erinevatele keskkonnameetmetele, kuid eelnõus napib tähelepanu kohaliku toidutootmise ja tavapõllumajanduse majandusliku ning keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamisele. Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Strateegiakavas napib ka vahendeid keskkonnainvesteeringute tegemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.