Uue ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava eelnõus pööratakse suurt rõhku erinevatele keskkonnameetmetele, kuid eelnõus napib tähelepanu kohaliku toidutootmise ja tavapõllumajanduse majandusliku ning keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamisele. Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Strateegiakavas napib ka vahendeid keskkonnainvesteeringute tegemiseks.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
18.06 lisatud KEVILI finantsjuhi Sven Padjuse selgitus vilja börsihinna kõikumise riske maandavate futuurlepingute arvestusega põhitegevustulemis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele