Põllumajandustoetusi ähvardav suur langus seab ohtu keskkonnaeesmärgid

Uue perioodi põllumajanduspoliitika ei tohi unustada toidutootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Kahjuks on näha, et uus ÜPP toob kaasa drastilise põhisissetulekutoetuse languse.
Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist.
  • Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist.
  • Foto: Pixabay
Uue ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava eelnõus pööratakse suurt rõhku erinevatele keskkonnameetmetele, kuid eelnõus napib tähelepanu kohaliku toidutootmise ja tavapõllumajanduse majandusliku ning keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamisele. Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Strateegiakavas napib ka vahendeid keskkonnainvesteeringute tegemiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele