Piimatootmise mehhaniseerimise ja automatiseerimisega on raske füüsiline töö asendunud üha enam kognitiivsega, millest tulenevalt on edukuse võtmesõnadeks ennekõike teabehaldus, prognoosivõime ja nii üksikosade kui neist moodustuva terviku tajumine. Seega seostub automatiseerimise tulemuslikkus ennekõike konkreetse valiku koostoimevõimelisusega konkreetses tootmiskeskkonnas.

- Parima valiku kindlustamiseks peavad seosed söötade ja nende käitlemisviiside vahel selged olema.
- Foto: Matis Luik
Automaatsöötmissüsteem (ASS) võib olla kas täilikult või osaliselt automatiseeritud söötmine, kus automatiseerimata on sageli söötade transport vahelattu ehk söödakööki. Söötade vahelaoga suureneb kogu süsteemi keerukus, seadmete hulk ja sellest tulenevalt ka maksumus. Kuid vahelao vajaduse tingivad ennekõike klimaatilised tingimused, kus lumikatte ja madala temperatuuri korral on vahelaol mitmed eelised kindlustamaks tõrgeteta söötmist. Erinevatel automatiseeritud lahendustel võib olla erinev jõudlus, tarbitav võimsus, energiaallikas, gabariidid, talitlus ja tehniline lahendus. Automatiseerida võib ka söötmise üksikuid etappe nagu näiteks transport, annustamine, jaotamine jne. Parima valiku kindlustamiseks peavad seosed söötade ja nende käitlemisviiside vahel selged olema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.