Millised on automaatsöötmissüsteemide kasutusvõimalused veisekasvatuses?
Piimatootmise mehhaniseerimise ja automatiseerimisega on raske füüsiline töö asendunud üha enam kognitiivsega, millest tulenevalt on edukuse võtmesõnadeks ennekõike teabehaldus, prognoosivõime ja nii üksikosade kui neist moodustuva terviku tajumine. Seega seostub automatiseerimise tulemuslikkus ennekõike konkreetse valiku koostoimevõimelisusega konkreetses tootmiskeskkonnas.
Automaatsöötmissüsteem (ASS) võib olla kas täilikult või osaliselt automatiseeritud söötmine, kus automatiseerimata on sageli söötade transport vahelattu ehk söödakööki. Söötade vahelaoga suureneb kogu süsteemi keerukus, seadmete hulk ja sellest tulenevalt ka maksumus. Kuid vahelao vajaduse tingivad ennekõike klimaatilised tingimused, kus lumikatte ja madala temperatuuri korral on vahelaol mitmed eelised kindlustamaks tõrgeteta söötmist. Erinevatel automatiseeritud lahendustel võib olla erinev jõudlus, tarbitav võimsus, energiaallikas, gabariidid, talitlus ja tehniline lahendus. Automatiseerida võib ka söötmise üksikuid etappe nagu näiteks transport, annustamine, jaotamine jne. Parima valiku kindlustamiseks peavad seosed söötade ja nende käitlemisviiside vahel selged olema.
Seotud lood
Üleminekuperiood on lehmale kriitiline – just sel ajal suureneb energiavajadus ja kasvab risk ketoosiks. Baltic Agro poolt pakutav MecoVit® ühendab mikrokapseldatud DL-metioniini, koliinkloriidi, betaiini ning B2- ja B12-vitamiini, toetades maksa ainevahetust, söömust ja energiataset, et lehm saaks uue laktatsiooni alustada tugevamana.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele