Ambitsioonikas rohepööre ja kliimapakett esitavad Eesti peretaludele võimatu väljakutse, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Euroopa Liit on seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks põllumajandussektorile suured ootused – tootjad peavad senisest enam panustama kliimamuutuste leevendamisse, keskkonnahoidu, parandama loomade eluolu ja suutma toota täisväärtuslikku ning mitmekesist toitu. Kõlab igati kenasti, aga küsimus on, kes uued väljakutsed kinni maksab? Ja seda eriti olukorras, kus rohepööre juba tõstab sisendite hindu.
Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue ELi kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), millega loodetakse vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40 protsendi asemel 55 protsendi võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.