Kasvuhoonegaaside heitme vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebakohane võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses kavandatud kliimaeesmärgi saavutamine võimalik ilma toidutootmist vähendamata.

- Eestis majandatakse suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult ning suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi.
- Foto: Pixabay
Täna, 8. oktoobril toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus oli arutelul kliimapaketi „Eesmärk 55“ mõju Eesti maaelule, põllumajandus- ja metsandussektorile. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad rõhutasid kohtumisel, et kliimaeesmärkide seadmisel tuleb silmas pidada toidujulgeolekut ja metsanduse pikaajalist iseloomu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.