Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet selge ja ühese ülevaate saamiseks virtuaalse ümarlaua, mille käigus selgitati, mida tuleb silmas pidada puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel, et need vastaksid nõuetele.

- Viinamarjaistandus Kreekas.
- Foto: Sigrid Sõrmus
Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.