Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet selge ja ühese ülevaate saamiseks virtuaalse ümarlaua, mille käigus selgitati, mida tuleb silmas pidada puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel, et need vastaksid nõuetele.

- Viinamarjaistandus Kreekas.
- Foto: Sigrid Sõrmus
Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.