Piima kokkuostuhind on läinud üle pika aja üles ja see annaks ehk piimakarjakasvatajatele lootust parematele aegadele. Samas, uued kliimaneutraalsuse eesmärgid ei arvesta Eesti põllumajanduse tublide edusammudega ja mõõdaks kohustusi kõikidele liikmesriikidele ikka ühesuguse mõõdupuu järgi.

- Kuivajõe Farmer OÜ juht Urmas Põlluaas (vasakul) ja Agrone juht Margus Muld ütlevad, et ühine metoodika, mille järgi mõõdetakse CO2 jalajälge, on veel suuresti lahtine ja arvutuskäiku ei suudeta piisavalt põhjendada.
- Foto: Juuli Nemvalts
Piimanduses on järgmisel aastal tulemas suured muutused, kui valmib E-Piima uus piimakombinaat. Tehase jõudlus vajaks juurde suure koguse toorpiima ehk laudatäite jagu lehmasid, kes sellist toodangut annaks, kuid lisalautadesse ja loomadesse investeeringuid ei ole kuskilt näha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.