Mullakaitse: EL peab käised üles käärima
Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.
Muld varustab taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning annab neile kasvukoha. Väetiste liigne kasutamine põllumajanduses avaldab aga negatiivset mõju vee kvaliteedile ning taimede ja loomastiku mitmekesisusele. ELi eeskirjad, nagu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja nitraadidirektiivi normid, soodustavad mullaharimise ja sõnnikukäitluse parandamist. Audiitorite parima hinnangu kohaselt eraldati aastatel 2014–2020 ÜPP raames mulla seisundi parandamiseks ligikaudu 85 miljardit eurot ning nitraadidirektiiviga piiratakse loomasõnnikust pärineva lämmastiku kasutamist saastatud aladel.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Kas nõuandetoetuse reform teenib sektori huve?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele