Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.

- Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Muld varustab taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning annab neile kasvukoha. Väetiste liigne kasutamine põllumajanduses avaldab aga negatiivset mõju vee kvaliteedile ning taimede ja loomastiku mitmekesisusele. ELi eeskirjad, nagu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja nitraadidirektiivi normid, soodustavad mullaharimise ja sõnnikukäitluse parandamist. Audiitorite parima hinnangu kohaselt eraldati aastatel 2014–2020 ÜPP raames mulla seisundi parandamiseks ligikaudu 85 miljardit eurot ning nitraadidirektiiviga piiratakse loomasõnnikust pärineva lämmastiku kasutamist saastatud aladel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.