Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.

- Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Muld varustab taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning annab neile kasvukoha. Väetiste liigne kasutamine põllumajanduses avaldab aga negatiivset mõju vee kvaliteedile ning taimede ja loomastiku mitmekesisusele. ELi eeskirjad, nagu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja nitraadidirektiivi normid, soodustavad mullaharimise ja sõnnikukäitluse parandamist. Audiitorite parima hinnangu kohaselt eraldati aastatel 2014–2020 ÜPP raames mulla seisundi parandamiseks ligikaudu 85 miljardit eurot ning nitraadidirektiiviga piiratakse loomasõnnikust pärineva lämmastiku kasutamist saastatud aladel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.