Kuigi Eesti on looduslike tingimuste poolest üsna märg maa, on 2/3 märgaladest kuivendatud. Seetõttu on kadunud mitmed elupaigad ja kuivendatud turbaalad on suviti väga tuleohtlikud.

- Eesti jätkab kuivendatud märgalade tervendamist.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kuivendatud sood on kaotanud oma algse rolli ökosüsteemis: need ei puhasta ega säilita enam vett ega toeta elurikkust ning on kaotanud oma kõige iseloomulikuma võime – moodustada turvast. Kui looduslik sookooslus on kõige enam pikaajaliselt süsinikku siduv maismaaökosüsteem, siis kuivendatud soo enam süsinikku ei seo, vaid on muutunud hoopis süsiniku õhku paiskajaks. kliima hoidmiseks ja haruldaste liikide elupaikade laiendamiseks taastab Eesti oma märgalade looduslikkust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.