Eesti jätkab kuivendatud märgalade tervendamist

Kuigi Eesti on looduslike tingimuste poolest üsna märg maa, on 2/3 märgaladest kuivendatud. Seetõttu on kadunud mitmed elupaigad ja kuivendatud turbaalad on suviti väga tuleohtlikud.
Eesti jätkab kuivendatud märgalade tervendamist.
  • Eesti jätkab kuivendatud märgalade tervendamist.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kuivendatud sood on kaotanud oma algse rolli ökosüsteemis: need ei puhasta ega säilita enam vett ega toeta elurikkust ning on kaotanud oma kõige iseloomulikuma võime – moodustada turvast. Kui looduslik sookooslus on kõige enam pikaajaliselt süsinikku siduv maismaaökosüsteem, siis kuivendatud soo enam süsinikku ei seo, vaid on muutunud hoopis süsiniku õhku paiskajaks. kliima hoidmiseks ja haruldaste liikide elupaikade laiendamiseks taastab Eesti oma märgalade looduslikkust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.04.26, 11:26
Teravilja umbrohutõrje jahedal kevadel nõuab kannatlikkust ning täpsust
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele