Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks. Mis seisus on põllu- ja metsamajandajad, selgitab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder teemaveebile Põllumajandus.ee.
Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
  • Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
  • Foto: Luminor Bank
Euroopa Liidu rohelepe näeb ette aastaks 2050 süsinikuheite nulli viimist ja seetõttu peavad lähiaastail pangad ning suuremad ettevõtted hakkama raporteerima oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (ESG) mõjusid. Selleks, et pangad ja suuremad ettevõtted oma mõjude põhiseid mõõdikuid raporteerida saaksid, peavad nad oma koostööpartneritelt suurel hulgal informatsiooni ja andmeid koguma. See omakorda mõjutab ka väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete tegevust, kes soovivad pangast laenu saada või on mõnele raporteerimiskohuslasele koostööpartneriks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele