Kadri Vunder: ka väikefirmad peavad hakkama tegelema oma keskkonnajalajäljega
Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks. Mis seisus on põllu- ja metsamajandajad, selgitab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder teemaveebile Põllumajandus.ee.
Euroopa Liidu rohelepe näeb ette aastaks 2050 süsinikuheite nulli viimist ja seetõttu peavad lähiaastail pangad ning suuremad ettevõtted hakkama raporteerima oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (ESG) mõjusid. Selleks, et pangad ja suuremad ettevõtted oma mõjude põhiseid mõõdikuid raporteerida saaksid, peavad nad oma koostööpartneritelt suurel hulgal informatsiooni ja andmeid koguma. See omakorda mõjutab ka väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete tegevust, kes soovivad pangast laenu saada või on mõnele raporteerimiskohuslasele koostööpartneriks.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele