Kadri Vunder: ka väikefirmad peavad hakkama tegelema oma keskkonnajalajäljega
Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks. Mis seisus on põllu- ja metsamajandajad, selgitab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder teemaveebile Põllumajandus.ee.
Euroopa Liidu rohelepe näeb ette aastaks 2050 süsinikuheite nulli viimist ja seetõttu peavad lähiaastail pangad ning suuremad ettevõtted hakkama raporteerima oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (ESG) mõjusid. Selleks, et pangad ja suuremad ettevõtted oma mõjude põhiseid mõõdikuid raporteerida saaksid, peavad nad oma koostööpartneritelt suurel hulgal informatsiooni ja andmeid koguma. See omakorda mõjutab ka väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete tegevust, kes soovivad pangast laenu saada või on mõnele raporteerimiskohuslasele koostööpartneriks.
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.
Enimloetud
Viimased uudised
N-bilanss peab olema arvutatud hiljemalt 1. detsembriks
Üritused
Hetkel kuum
Eesmärk aastaks 2028 kahekordistada põllumajanduse kogutoodang
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele