Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks. Mis seisus on põllu- ja metsamajandajad, selgitab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder teemaveebile Põllumajandus.ee.

- Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
- Foto: Luminor Bank
Euroopa Liidu rohelepe näeb ette aastaks 2050 süsinikuheite nulli viimist ja seetõttu peavad lähiaastail pangad ning suuremad ettevõtted hakkama raporteerima oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (ESG) mõjusid. Selleks, et pangad ja suuremad ettevõtted oma mõjude põhiseid mõõdikuid raporteerida saaksid, peavad nad oma koostööpartneritelt suurel hulgal informatsiooni ja andmeid koguma. See omakorda mõjutab ka väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete tegevust, kes soovivad pangast laenu saada või on mõnele raporteerimiskohuslasele koostööpartneriks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.