1. oktoobril algas traditsiooniline ühisjahihooaeg sõralistele. Peamiselt jahitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu. Samuti võib 1. oktoobrist kasutada jahtidel jahikoeri.

- eamiselt jahitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu.
- Foto: Andra Hamburg/EJS
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on jahipidamine tänapäeval eelkõige ulukite arvukuse reguleerimine. „Ulukite liialt kõrge arvukus soodustab erinevate haiguste levikut, põhjustab õnnetusi maanteedel ning suurenevad kahjud põllumajandusele ja metsakultuuridele. Küttimismahud otsustatakse maakondlikes jahindusnõukogudes ja suurkiskjate osas kinnitab mahud Keskkonnaamet,“ selgitas Puust. „Küttimisel jälgivad jahimehed, et oleks tagatud ulukite populatsioonide hea seisund ja looduslik mitmekesisus,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.