Erakorralise toetuse eesmärk on tagada nende põllumajandustootjate elujõulisus, keda mõjutasid enim tänavune kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus. Allkirjastatud regionaalministri määrusega toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust.

- Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu.
- Foto: Unsplash
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärteli sõnul on toetuse eesmärk leevendada 2023. aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus. „Kevad-suvine põud, viljapuude ja marjapõõsaste õitsemisaegsed öökülmad ning päikesepaistelised päevad, millele järgnesid külmad ööd, pärssisid rohukasvu ja kahjustasid õuna- ning sõstrasaaki. Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu,“ avas Pärtel enim mõjutatud põllumajandustootjate olukorda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.