Erakorralise toetuse eesmärk on tagada nende põllumajandustootjate elujõulisus, keda mõjutasid enim tänavune kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus. Allkirjastatud regionaalministri määrusega toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust.

- Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu.
- Foto: Unsplash
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärteli sõnul on toetuse eesmärk leevendada 2023. aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus. „Kevad-suvine põud, viljapuude ja marjapõõsaste õitsemisaegsed öökülmad ning päikesepaistelised päevad, millele järgnesid külmad ööd, pärssisid rohukasvu ja kahjustasid õuna- ning sõstrasaaki. Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu,“ avas Pärtel enim mõjutatud põllumajandustootjate olukorda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.