Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Euroopas on taud seni tuvastatud juba 14-s liikmesriigis. Ka Eesti elab juba ligemale kümme aastat SAK-ist tingitud piirangute olukorras. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu, kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõunik Ülle Pau ja loomaheaolu valdkonna peaspetsialist Ulrika Tuppits.

- Praeguses SAK-i olukorras kehtivad seapidamise ettevõtetele ranged bioturvalisuse nõuded.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Praeguses SAK-i olukorras kehtivad seapidamise ettevõtetele ranged bioturvalisuse nõuded, näiteks peab ettevõtte kohta olema koostatud bioturvalisuse kava, loomapidamishoone peab olema taraga ümbritsetud, et välistada teiste peetavate ja metsloomade ligipääs ning keelatud on sigade väljaspidamine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.