Euroopa Komisjon otsustas täna saata Eestile ametliku kirja rikkumismenetluse algatamise kohta seoses puudustega jäätmete raamdirektiivi ülevõtmisel. Lisaks otsustas komisjon saata Eestile põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud elupaikade direktiivi, eelkõige seoses raietegevusega Natura 2000 aladel.

- Euroopa Komisjon otsustas täna saata Eestile ametliku kirja rikkumismenetluse algatamise kohta.
- Foto: Pixabay
Euroopa Komisjon otsustas täna saata Eestile ametliku kirja rikkumismenetluse algatamise kohta seoses puudustega jäätmete raamdirektiivi ülevõtmisel. Direktiiviga on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise õiguslikult siduvad eesmärgid. Samuti nõutakse direktiivis, et liikmesriigid parandaksid oma jäätmekäitlussüsteeme ja ressursitõhusust. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 5. juuliks 2020. Eesti ei ole aga täielikult üle võtnud toidu raiskamise ja prügistamise vältimise nõudeid, samuti sätteid, mis puudutavad korduskasutamise ja toidujäätmete tekke vältimise meetmete järelevalvet ja hindamist. Peale selle on endiselt üle võtmata mitu laiendatud tootjavastutuse süsteemi aspekti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.