Euroopa Kontrollikoja aruandes hoiatatakse, et biokütuste tulevik on ebaselge ja täis ohte. Puuduv pikaajaline vaade on negatiivselt mõjutanud investeerimiskindlust. Biokütuste kasutuselevõttu aeglustavad ka probleemid säästlikkuse ja biomassi kättesaadavusega ning suured tootmiskulud.

- Biokütuste tootmist piirab biomassi kättesaadavus.
- Foto: Pixabay
Biokütuseid peetakse alternatiiviks fossiilkütustele. Nende eesmärk on aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ja parandada ELi varustuskindlust. Perioodil 2014–2020 eraldas ELi ligikaudu 430 miljonit eurot teadusprojektidele ja biokütuste kasutuselevõtu edendamiseks. Algsetest laboriuuringutest tootmiseni võib aga kuluda vähemalt kümmekond aastat. Lisaks on ELi biokütuste poliitikat, õigusakte ja prioriteete sageli muudetud, vähendades seeläbi sektori atraktiivsust ja mõjutades investorite otsuseid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.