„Suve algus algas kõrvetava põuaga nõnda, et heingi heinamaale kollaseks kätte kõrbes, terad kuivasid keset kasvamist kõludeks, sest vähestki vett ei jätkunud tera moodustamise ajal. Suvelastele suur suvi, rõõmu täis! Siis algas “vihmavõla kustutamine”. Ikka hooti – vihma, vihma, siis poolteist päeva kuiva ja jälle vihm otsa. Heina õnnestus vihmahoogude vahelt natukese haaval näpsata,“ meenutab Särgava möödunud taimekasvatushooaega. „Kuiva heina tegemiseks praktiliselt aega enam ei jäänud. Kõik siloks – jäi järele järgmine päästeskeem, sest vihmaga hakkas ju kasvama ädalat.“