Maaelu Teadmuskeskuse energiatõhus kasvuhoone on teadustööks valmis
20. märtsil avati Jõgeva alevikus Maaelu Teadmuskeskuse kaasaegne kasvuhoone, kus hakatakse tegelema tomati, kartuli, teravilja ja heintaimede sordiaretusega.
Tegemist on kuue erineva ruumiga labor-kasvuhoonega, mille kogu süsteem on juhitav ühest digitaalsest süsteemist.
Foto: Hendrik Osula
Tegemist on kuue erineva ruumiga labor-kasvuhoonega, mille kogu süsteem on juhitav ühest digitaalsest süsteemist. Kasvuhoonel on kardinad, mis võimaldavad energiasäästu ja soojust optimeeritult kasutada ning hübriidvalgustus, mis Eestis niivõrd suurel kasvuhoonel ainulaadne. See kõik võimaldab senisest tõhusamalt sordiaretusega tegeleda, sest protsessid ei sõltu ilmastikust.
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine "Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon". Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel.
Aasta alguses loodud ühendasutus Maaelu Teadmuskeskus on panustamas järjest enam n-ö praktilisele teadusele. Kõik ikka selle nimel, et meie põllumajandustootjad saaksid parema teadmise kuidas järjest keerulisemates ilmaoludes saada suuri saake.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus on valmis saanud põllumajanduse prognoosimudeli ehk põllumajandusloomade ja väetistega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete integreeritud prognoosisüsteemi.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.