Tallinna Halduskohus tühistas reedel, 19. aprillil varasemalt kohaldatud esialgse õiguskaitse hanejahi osas. Kohus nõustub Keskkonnaameti ja Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kaasatud põllumeeste seisukohaga, et käesoleval juhul kaaluvad nii toidujulgeolek kui ka põllumeeste huvid üles ohu, et jahi pidamise käigus võidakse tahtmatult surmata kaitsealuse liigi väike-laukhani või rabahane isend.

- Hanede heidutusjaht ei ole hetkeseisuga enam peatatud.
Põllupidajatele oli antud Keskkonnaameti korraldusega õigus teostada 2024. aasta kevadperioodil koos mitteletaalse heidutusega haneliste (suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle) letaalset heidutusjahti. Halduskohus peatas 1. aprillil Keskkonnaameti korralduse täitmise ajutiselt kuni 30. aprillini, et ära kuulata ka teiste menetlusosaliste seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tegemist oli kiireloomulise taotlusega, mille osas tuli kohtul võtta kiiresti esialgne seisukoht, et ära hoida tagasipöördumatuid tagajärgi.
Seotud lood
Tallinna Halduskohtus on lahendamisel Eesti Ornitoloogiaühingu kaebus, millega anti põllupidajatele õigus teostada 2024. aasta kevadperioodil koos mitteletaalse heidutusega haneliste letaalset heidutusjahti. Kohtust soovib Ornitoloogiaühing nimetatud korralduse tühistamist. Kohus kaasas menetlusse nüüd ka põllumehed.
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad põllumehi üles hanekahjudest teada andma, sest siis on võimalik tulevikus hanekahjusid paremini ohjata.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.