Mida võiksime teada kestlikkusaruandlusest?
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees.
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kas nõuandetoetuse reform teenib sektori huve?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele