Parlament lükkas metsade raadamise vastase määruse täitmise aasta võrra edasi
Ettevõtted oleksid pidanud lõpetama metsade raadamist põhjustanud kaupade müügi ELis 2024. aasta lõpuks. Nüüd said nad aasta armuaega - uusi reegleid tuleb hakata täitma 30. detsembrist 2025, seni planeeritud 2024. aasta detsembri asemel.
Raadamisvastase määruse eesmärk on vähendada eurooplaste tarbimisharjumuste keskkonnamõju ning pidurdada metsade hävitamist ja elurikkuse kadu. Parlament kiitis määruse heaks juba 19. aprillil 2023 ning seda oleks tulnud täitma hakata alates 30. detsembrist 2024. Ajakava kujunes aga probleemseks nii ELi kui ka ELi-välistele riikidele ja ettevõtetele, mistõttu leppisid parlament ja nõukogu komisjoni ärgitusel hiljuti kokku, et määrust hakatakse täitma aasta hiljem.
Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks. Lisaks tehakse ettepanek muuta riigimaade kaevandamistasusid.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.