Turbasektor vajab rohkem kohapealset väärindamist ja tootearendust
Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased analüüsisid võimalusi, mis aitaksid turbasektoril liikuda riiklike kliimaeesmärkide suunas ja tagada samal ajal sektori majanduslik jätkusuutlikkus.
Eesti turbatööstus seisab suurte muutuste lävel, kus tuleb leida tasakaal kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise ja sektori majandusliku elujõulisuse vahel.
Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.
Esimeseks terviklikult taastatud turbatootmisala asub Hiiumaal, selle taastas Hiiu Turvas. 2030. aastaks plaanib sektor taastada veerandi praegustest tootmisaladest.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.