Eesti turbatööstus seisab suurte muutuste lävel, kus tuleb leida tasakaal kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise ja sektori majandusliku elujõulisuse vahel.
Seotud lood
Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.
Esimeseks terviklikult taastatud turbatootmisala asub Hiiumaal, selle taastas Hiiu Turvas. 2030. aastaks plaanib sektor taastada veerandi praegustest tootmisaladest.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
2
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele