Maaelu Teadmuskeskuse (METK) 21. nädala taimekahjustajate monitooringust selgub, et varasemast, külma ilma ja pritsimise koosmõju stressist põhjustatud kahjustustest, on taimed välja kasvanud ja uued lehed ilusad ning terved.

- Kõrreliste jahukaste.
- Foto: METK
21. nädala monitooringust selgub, et teraviljadel on haigused taimiku alarindes päris alumistel lehtedel, saagile olulised ülemised 2-3 lehte on terved.
Talinisud ja taliodrad on kõrsumisfaasi teises pooles, varasemad sordid juba lipulehe kasvufaasis. Talirukis on lehed välja kasvatanud ja jõudnud viljatupe avanemise kasvufaasi.
Talirapsil on õitsemine alanud, õitel enamasti üksikud hiilamardikad ja kõdra-peitkärsakad. Koos soojade ilmade saabumisega tasub põldudel silm peal hoida ja regulaarselt seirata.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Varre-peitkärsakas.
- Foto: METK
Kõdra-peitkärsaka mardikad täna tulevasele saagile enam kahju ei tee, kuna ta „ootab“ kõtra kuhu muneda. Hetkel toitub ta õietolmust ja ei kahjusta sigimikku. Küll aga võivad kahjustada kõtra ja tekitada saagi kadu kõdra-peitkärsaka vastsed.
Enamik põldoa ja põldherne külve on tärganud ja siiani haigusvabad, lehtedel on vähene kärsakakahjustus.

- Ristõieliste ebajahukaste.
- Foto: METK
Tärganud suviteraviljadel esineb maakirbu kahjustust.
Jooksvad seire tulemused leiad
interaktiivsel kaardilt. Monitooringu tulemustega saab operatiivselt kursis olla ka läbi METKi
whatsApp grupi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Talinisu kasvuala suurenemine on toonud kaasa suurema riski kõrreliste helelaiksuse levikuks. Aastatel 2022–2024 tehtud seire näitab, et haigustekitaja Zymoseptoria tritici tundlikkus fungitsiidide suhtes on Eestis muutumas. Maaelu Teadmuskeskuse teadurid Lee Põllumaa, Liis Andresen ja Andres Mäe annavad artiklis ülevaate resistentsuse kujunemisest ja toovad välja soovitused, kuidas haigust tõhusalt tõrjuda ja säilitada fungitsiidide efektiivsus.
Alates 5. maist alustab Maaelu Teadmuskeskus (METK) taimekahjustajate monitooringuga. Sel hooajal toimub seire senisest laiapõhjalisemalt – lisaks METKi meeskonnale teevad kaasa ka põllumajandusnõustajad ning eksperdid Kevilist ning eAgronomist.
Üleminekuperiood on lehmale kriitiline – just sel ajal suureneb energiavajadus ja kasvab risk ketoosiks. Baltic Agro poolt pakutav MecoVit® ühendab mikrokapseldatud DL-metioniini, koliinkloriidi, betaiini ning B2- ja B12-vitamiini, toetades maksa ainevahetust, söömust ja energiataset, et lehm saaks uue laktatsiooni alustada tugevamana.