Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 1. juulist.

- Harilik jõevähk.
- Foto: Aimar Rakko
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai ütles, et sellel aastal suuri muudatusi jõevähi kalastuskaardi ostmisele seatud ei ole. „Ka sellel aastal on kehtestatud, et kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata, sest kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem maitseelamuse. Loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine loobuda liiga väikeste vähkide püügist, neid nagunii ka püüda ei tohi,“ selgitas Pettai.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.