Leivanädal kutsub taas väärtustama Eesti rukkileiba
6.–12. oktoobrini tähistatakse üle Eesti Leivanädalat, mis juhib tähelepanu eestlaste ühele vanimale ja olulisemale toidule – leivale. Nädala jooksul korraldatakse erinevaid ettevõtmisi, mis tutvustavad leivategemise kombeid, räägivad leiva toiteväärtusest ning rõhutavad selle kultuurilist ja igapäevast tähtsust.
Leivanädal kulmineerub traditsioonilise lõikuspühaga, mis sümboliseerib tänu saagile ja toidule ning meenutab meie sidet põllumajanduse ja rahvapärandiga.
Uudseleiva päts presidendile
Leivanädala sümboolse avalöögi tegi Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe, kes viis Kadriorgu värske uudseleiva pätsi president Alar Karisele. Tegemist on iga-aastase traditsiooniga, mis väljendab tänu saagile ja austust leiva kui rahvussümboli vastu.
President Karis jagas hetke ka oma sotsiaalmeedias, märkides, et leivanädalal tuuakse tähelepanu alla pagarite töö ja leiva roll meie kultuuris. Seekordse uudseleiva küpsetas Hiiumaa Pagar, leib kannab nime Bruno ning selle maitse meenutab kunagist Borodino leiba, mida täiendab koriander.
„Leib on osa meie identiteedist“
Uno Kaldmäe sõnul on leib olnud eestlaste toidulaua keskmes sajandeid.
„See ei ole ainult kõhutäide, vaid ka kultuuriline sümbol, mis kannab edasi meie esivanemate tarkust ja töökust. Leivanädal annab hea võimaluse taasavastada kodumaise rukkileiva väärtust nii tervise kui ka identiteedi seisukohast,“ ütles Kaldmäe.
Tänavu ei ole Leivanädalal ühtset fookusteemat – lasteaiad, koolid ja kogukonnad korraldavad ise leivateemalisi töötube, degusteerimisi ja teavitustegevusi. Leivaliidu kodulehel on saadaval õppematerjalid ja töövihikud, mis aitavad nädalat sisukalt tähistada.
Tudengid propageerivad taaskasutust ja leivakultuuri
Leivanädalal löövad kaasa ka Tartu Rakenduskõrgkooli toiduainete tehnoloogia tudengid, kelle eestvedamisel toimuvad mitmed praktilised tegevused.
6. oktoobril tutvustatakse keskkonnasäästlikku mõtteviisi, esitades retsepte vanaleivast valmistatud roogade kohta. 7. oktoobril avatakse kooli fuajees pop-up müügilett, kus pakutakse leiva- ja saiatooted ning toimub leivatainast kujukeste töötuba algklassilastele. 8.–9. oktoobril saavad külastajad tutvuda eri maade leivakultuuridega Kopli koolimaja sööklas, kus müüakse tudengite valmistatud rahvusvahelisi leivatooteid.
Taotlus: „Eesti rukkileib“ Euroopa kaitstud päritolunimetusena
Leivanädala raames esitab Põllumajandus-Kaubanduskoda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse, et „Eesti rukkileib“ registreeritaks Euroopa Liidus kaitstud päritolunimetusega tootena (KPN).
See tähendaks, et nimetust võivad kasutada vaid need leivad, mis on valmistatud Eestis kasvatatud rukkist, kohalikust rukkijahust ja traditsioonilise juuretise meetodil. Eesti rukkileiba iseloomustab vähemalt 90% rukkijahu sisaldus, magushapu maitse, niiske sisemine struktuur ja tihe koorik.
Kaitstud päritolunimetus tagaks tarbijale kindluse, et „Eesti rukkileib“ on valmistatud Eestis ning vastab traditsioonilistele retseptidele ja kvaliteedinõuetele. Samal ajal tugevdaks see Eesti toidukultuuri mainet ja väärtustaks kohalikke tootjaid ning põllumehi.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele