Rando Värnik: Kas võime jääda kliimamuutuste tõttu nälga?
Ülemaailmne kliimasoojenemine annab põhjust arutlemaks teemal, millised toiduained võivad olla meile tulevikus raskemini kättesaadavad ja kulukamad. Millised ja miks, sellest kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Foto: Mana Kaasik
Vaatame esmalt suurt pilti. Inimeste arv maakeral suureneb, eelmise aasta novembrikuus ületas see juba kaheksa miljardi piiri. Järelikult on vaja toota üha rohkem toitu.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.