Ülemaailmne kliimasoojenemine annab põhjust arutlemaks teemal, millised toiduained võivad olla meile tulevikus raskemini kättesaadavad ja kulukamad. Millised ja miks, sellest kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
  • Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
  • Foto: Mana Kaasik
Vaatame esmalt suurt pilti. Inimeste arv maakeral suureneb, eelmise aasta novembrikuus ületas see juba kaheksa miljardi piiri. Järelikult on vaja toota üha rohkem toitu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele