Rando Värnik: Kas võime jääda kliimamuutuste tõttu nälga?
Ülemaailmne kliimasoojenemine annab põhjust arutlemaks teemal, millised toiduained võivad olla meile tulevikus raskemini kättesaadavad ja kulukamad. Millised ja miks, sellest kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Foto: Mana Kaasik
Vaatame esmalt suurt pilti. Inimeste arv maakeral suureneb, eelmise aasta novembrikuus ületas see juba kaheksa miljardi piiri. Järelikult on vaja toota üha rohkem toitu.
Stabiilne piimatootmine eeldab, et tehnika töötab katkestusteta. Kui aga lüpsi-, söötmis- või sõnnikueemaldusrobot seisab, peatub paraku ka tootmine. Seetõttu on hoolduse, nõustamise ja kiire tehnilise toe roll suurem kui kunagi varem.