• 18.01.21, 06:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllunduses tekkis uus kultuur

Kuigi pööre vähema reostamise poole ja rohelise energia tootmine seisab ka põllumajanduses ees, panevad viimastel aastatel kerkinud rohked päikesepargid valdkonna tipptegijat muretsema.
Rajatav päiksepark Valga külje all Jaanikese külas. Viimased aastad tõid kaasa päikeseparkide ehitamise buumi.
  • Rajatav päiksepark Valga külje all Jaanikese külas. Viimased aastad tõid kaasa päikeseparkide ehitamise buumi.
  • Foto: Liis Treimann
„Kas see on nüüd just uus kariloom või põllukultuur, aga minul kui ikkagi sellisel hingega maamehel natuke kriibib seest,“ kommenteeris hoogustunud päikeseparkide rajamist põllumajandustootjate TOPi võitja, Laekvere PM OÜ juhatuse liige Margo Klaasmägi Äripäeva Raadio saates „Äripäeva TOP“. „Väga palju viljakat põllumaad läheb nende parkide alla. Meie enda kolme tagasihoidliku pargikest proovisime panna võimalikult sellise kasutu, jäätmaa või vanade ehitusaluste maade peale, et mitte raisata selleks viljakat põllupinda.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.03.26, 12:05
Kartulikasvatuse uus reaalsus: resistentsus sunnib põllumehi strateegiat muutma
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele