- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumeeste ostujõud on jätkuvalt surve all
Muutumatuks jääb ka nõudlus väetiste, taimekaitsevahendite ja põllumasinate järele.
Valuuta mõju
Valuutakursid on viimastel aastatel märgatavalt mõjutanud põllumeeste konkurentsivõimet. Enim kasu said reaali nõrgenemisest Brasiilia põllumajandustootjad. Tugeva USA dollari tõttu kannatasid Ameerika Ühendriikide põllumajandustootjad. 2017. aastal nõrgenes USA dollar teiste valuutade suhtes kõige rohkem.
Harry Smit hinnangul tugevnevad 2018. aastal USA dollari suhtes euro ja Poola zlott ning eeldatavasti nõrgenevad Austraalia dollar ja Brasiilia reaal. Üheks erandiks on Briti nael, mis näitab kõigist valuutadest suurimat langust. See toetab Ühendkuningriigi põllumeeste marginaalide kasvu.
Surve marginaalidele jätkub
USA-s seisavad põllumehed silmitsi järjekordse keerulise aastaga, vaatamata sellele, et marginaalid peale tootmiskulude langust paranesid. Möödunud aasta tulemustest hoolimata seisab keeruline aeg ees Brasiilia põllumeestel, keda tõenäoliselt tabab marginaalide jätkuv langus, kuna nõrgenemas on ülemaailmne tooraine tootmisbuum, samuti aeglustub reaali nõrgenemine. Seega suureneb surve marginaalidele.
Ühtlasi on oodata kuivade ilmastikuolude ja sellest tuleneva tootlikkuse vähenemise tõttu marginaalide langust Austraalia põllumeestel. 2018. aastal on marginaal viimase viie aasta keskmisest vähemalt poole väiksem.
Euroopas suuri muutusi oodata pole
Euroopas muutub enamike põllumeeste jaoks vähe. Põllumajandustoorme hinnatõusu leevendab euro kallinemine nin sellega seoses jäävad Prantsusmaa ja Poola põllumajandustootjate marginaalid eelmise aasta tasemele. Hollandis, kus oodatakse kartuli hinna langust, on marginaalid 2018. aastal palju madalamad kui viimase paari aasta jooksul. Ühendkuningriik on üks vähestest piirkondadest, kus marginaalid jätkavad kasvu. Osaliselt on selle põhjuseks Briti naela nõrgenemine.
Väetistele ja taimekaitsevahenditele kulutatakse vähe
Kuna põllumeeste majanduslik seis on keeruline, kulutatakse väetistele ja taimekaitsevahenditele kaalutletult.
Hetkel kuum
Ei ole tõenäoline, et mõnedel väetiseturgudel toimunud taastumine pikalt jätkub. Näiteks Brasiilias 2017. aastal aset leidnud põllumajandusmasinate müügi kasv võib olla lühiajaline, kuna Brasiilia põllumeeste marginaalid on teist aastat järjest languses. Ka USA väetiste hinnatõusu ei saa selgitada põllusaaduste hindade või marginaalide tõusuga. Seega ei ole oodata, et põllumeeste marginaalid põhjustaks 2018. aastal väetiste hinna tõusu.
Lisateabe saamiseks võib uurida viimast Rabobanki põllukultuuride marginaalide väljavaadet.
Harry Smit külastab Eestit
Põhjalikumat ettekannet maailma põllumajanduse finantsilisest olukorrast ja selle prognoosidest saab kuulata juba 7. veebruaril Tartus, kus toimub Baltic Agro põllumajanduskonverents. Konverentsil astub ettekandega üles Rabobanki teadusuuringute osakonna põllumajandusressursside valdkonna vanemanalüütik Harry Smit.
Harry Smit on pikaaegse kogemusega vanemanalüütik Rabobanki teadusuuringute üksuses, mis tegeleb panga tarbeks põllumajandussektori ning selle ettevõtete analüüsiga, kuid samuti kogub ja töötleb ta infot toiduaine- ja põllumajandustööstuse ülemamaailmsete turutrendide kohta.
Harry Smiti ekspertteadmised hõlmavad kõiki peamisi põllumajandusressursside liike alates väetistest, seemnetest ja taimekaitsevahenditest kuni põllutöömasinate ning loomade söötmistehnoloogiateni. Smitil on selja taga aastakümnete pikkune karjäär toiduainete ja põllumajandustootmise sektoris nii Euroopas kui ka teistel peamistel turgudel.
Enne Rabo Researchiga ühinemist 2006. aastal töötas Harry Smit krediidianalüütikuna Rabobankis ja enne seda uurimisanalüütikuna Rabo majandusuuringute osakonnas. Rabo gruppi tuli Harry Smit tööle Hollandi põllumajandusministeeriumist, kus töötas kuue aasta jooksul peamiselt välissuhete osakonnas ning keskendus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika erinevatele aspektidele.
Harry Smitil on põllumajandusökonoomika magistrikraad Wageningeni Põllumajandusülikoolist. Ta kasvas üles piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud farmis Hollandis.
Enimloetud
2
5
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele