Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?

Eesti põllu- ja metsandusettevõtted on oma tegevuse laiendamiseks laenanud finantsasutustelt sadu miljoneid eurosid, kuid tegelik laenuvajadus on suurem.

Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?  Foto: Landcredit AS

Paraku kardavad pangad sageli põllumajandus- ja metsandussektorit finantseerida, tuues põhjusteks majandusolukorra võimaliku halvenemise lähitulevikus ja viimaste aastate kesise saagikuse põllumajanduses. Kes aitaks põllu- ja metsameest?

Tuginedes Eesti Statistikaameti ja Äripäeva raadiosaate „Kasvupinnas” andmetele, on Eesti põllumajandussektori laenude ja liisingute maht ligikaudu 900 miljonit ja metsandussektoril 500 miljonit eurot. Lõviosa laenurahast tuleb pankadelt, alla kümnendiku sisendi müüjatelt ning ülejäänud osa laenude ja liisingute kogumahust moodustavad väiksemad finantseerijad ning näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Väiksemate põllu- ja metsandusettevõtete meelehärmiks on aga pangad muutunud aasta-aastalt ettevaatlikumaks.

Hea maa ei muutu kunagi väärtusetuks

„Suuremad Eesti pangad on tõepoolest muutunud ettevaatlikuks ja põllumehed on otsimas alternatiivseid finantseerimisallikaid ja paljud neist ka uut kodupanka,” tunnistas peamiselt metsa- ja põllumaa tagatisel laenude andmisele orienteeritud finantsettevõtte LandCredit müügijuht Matis Kivila.

Selle tulemusena on jõudnud mitmed põllumehed LandCreditini, et leida finantseeringut ajaks, kuni otsitakse uut kodupanka. Pankade konservatiivsuse üheks põhjuseks on madal võimekus hinnata põllumeeste tuleviku rahavooge, mis põhinevad saagikuse prognoosidel. Teiseks ollakse ebakindlad põllumaa kui tagatise suhtes. Majandusolukorra halvenemise korral kardetakse tagatise väärtuse olulist vähenemist ja põllumaa madalat likviidsust.

„Meie emaettevõtte Vestman Energia 23-aastane kogemus ütleb, et põllumaa hind ei lange ka kriisi ajal oluliselt. Samuti ei vähene rasketel aegadel märkimisväärselt tehingute arv. Põllumaa hindamisel on oluline hinnata igat kinnistut eraldi ja aru saada maa potentsiaalist põllumajandusliku tootmise seisukohalt. Seega ei ole tagatisega seotud hirmud meie meelest põhjendatud, tuleb lihtsalt aru saada, milline põllumaa on väärtuslik, vaadata optimistlikult tulevikku ja aidata innukatel Eesti ettevõtetel nende eesmärgid saavutada,” lisas Matis Kivila.

Põllumaa keskmise hinna ja tehingute arvu statistika  Foto: Landcredit AS

Pankadel jääb puudu paindlikkusest

Põllumeeste laenude ja liisingute teemalisest tagasisidest on tulnud välja veel mitmeid muid finantseeringuga seotud probleeme nagu taotluste pikad menetlusajad ja mõningate haldurite madalad teadmised sektorist.

Sarnaselt põllumajandusele on metsandusettevõtetel probleeme finantseeringu leidmisega. Peamiseks probleemiks on metsa mitteaktsepteerimine tagatisena või sellele kordades madalama väärtuse määramine võrreldes turuhinnaga. Lisaks vajavad metsandusettevõtted sektori eripäradest lähtuvaid tooteid, mis võimaldaksid vajadusel käibekapitali suurendada kiiresti ja vähese bürokraatiaga.

„Võrreldes põllumaaga on metsamaa väärtuse määramine keerukam ja metsa tagatisena hinnatakse riskantseks,” nentis Kivila, lisades, et mitmed finantseerijad on ohtudena välja toonud varguste ohtu, metsahaigusi ja torme. LandCrediti emaettevõtte Vestman Energia pikk kogemus metsade haldamisel on aga näidanud, et riskide realiseerumise tõenäosus on kordades madalam kui arvatakse. LandCredit suudab adekvaatselt ning õiglaselt hinnata metsa- ja põllumaa väärtust üle Eesti, võttes arvesse kinnistu asukohta ning eripärasid. Võrreldes põllumaaga on metsamaa keskmine hind kõikuvam, kuid on pikas perspektiivis selge tõusva trendiga.

Metsa hinnadünaamika  Foto: Landcredit AS

Põllu- ja metsamaa tagatisel laenu pakkuv AS LandCredit on kiirelt arenev finantsettevõte, mille loomine sai aluse kohaliku metsa- ja põllumehe vajadusest hankida oma tegevuseks lisavahendeid. Maaomanikele pakutakse paindlikke kliendi vajadustest lähtuvaid finantseerimise lahendusi. Põllumajandusettevõtted kasutavad LandCreditit peamiselt maa ostuks, hooajatööde rahastamiseks ja PRIA toetuste sild- ja kaasfinantseeringuks. Metsandusettevõtted võtavad laenu metsakinnistute ja raieõiguste ostuks.

Uuri lisaks: www.landcredit.ee

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931