Eesti põllu- ja metsandusettevõtted on oma tegevuse laiendamiseks laenanud finantsasutustelt sadu miljoneid eurosid, kuid tegelik laenuvajadus on suurem.
Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?
  • Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?
  • Foto: Landcredit AS
Paraku kardavad pangad sageli põllumajandus- ja metsandussektorit finantseerida, tuues põhjusteks majandusolukorra võimaliku halvenemise lähitulevikus ja viimaste aastate kesise saagikuse põllumajanduses. Kes aitaks põllu- ja metsameest?
Tuginedes Eesti Statistikaameti ja Äripäeva raadiosaate „Kasvupinnas” andmetele, on Eesti põllumajandussektori laenude ja liisingute maht ligikaudu 900 miljonit ja metsandussektoril 500 miljonit eurot. Lõviosa laenurahast tuleb pankadelt, alla kümnendiku sisendi müüjatelt ning ülejäänud osa laenude ja liisingute kogumahust moodustavad väiksemad finantseerijad ning näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Väiksemate põllu- ja metsandusettevõtete meelehärmiks on aga pangad muutunud aasta-aastalt ettevaatlikumaks.
Hea maa ei muutu kunagi väärtusetuks

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele