Kuidas sügisene areng mõjutab kevadist väetamist?

Kui sügisesed tingimused kasvuks ja arenguks on soodsad, siis rapsitaim muudkui kasvab.

Rapsipõld.  Foto: Pixabay

Tõeliselt heades oludes võib enne talvitumist rapsitaime biomass ühe ruutmeetri kohta olla 2-3 kg, see tähedab et rapsitaim on omastanud 100-150 kg N/ha. Seda on rohkem kui vaja, arvestades et ruutmeetri kohta oleks optimaalne biomass 1 kg ehk 50 kg N/ha.

Mida siis teha kevadise väetamisega?

Pikaajalised väetamiskatsed näitavad, et taimed reageerivad suuremale N-väetamisele mõõdukalt. Graafik 1 näitab mis juhtub sügisel hästiarenenud rapsitaimega.

Graafik 1. Taimed reageerivad suuremale N-väetamisele mõõdukalt.  Foto: Rapool

On selge et üle 150 kg N mingit lisasaaki ei anna.

Taime biomassi kaal on hea indikatsioon toitainete omastamisest sügisel. Seda peaks mõõtma sügisel enne talvitumist ja kevadel enne vegetatsiooni algust, juhul kui talvitumise käigus on lehtesid kõvasti vähemaks jäänud, et arvutada optimaalne N väetamise norm, võttes aluseks sügisest ja kevadist mõõtmist.

Mõõtmiseks on vaja 1 m2 suuruselt pinnalt koristada ja kaaluda ära rapsitaimede varred ja lehed, ning määrata omastatud N tase vastavalt Rapooli skaalale.  Foto: Rapool

Mõõtmiseks on vaja 1 m2 suuruselt pinnalt koristada ja kaaluda ära rapsitaimede varred ja lehed, ning määrata omastatud N tase vastavalt Rapooli skaalale. Nõrgema arenguga põldudel, kus taimed on omastanud vähem kui 50 kg N, soovitame kevadist N väetamisnormi suurendada.

Yara ImageIT mobiiliäpiga saab samuti N taset lihtsalt määrata. Kui telefoni on äpp installeeritud, siis tuleb rapsitaimi pildistada sügisel ja kevadel vegetatsiooni alguses.

Pikaajalised katsed. Juba palju aastaid tagasi hakkas Rapool tegema tootmistehnoloogia katseid erinevate külviaegade, väetustasemete ja mullaharimise tehnoloogia osas. Keskkonnateadlikkuse kasv ja poliitiline surve lämmastikväetiste kasutamise vähendamiseks on aastate jooksul ainult kasvanud. Soov liikuda efektiivsema N-väetiste kasutamise poole ajendab jätkuvalt katsetama erinevaid väetamisnorme.

Järgnevas katses on kaks N normi: madal (120kgN/ha) ja kõrge (170 kg N/ha). Joonis 2 näitab selle katse viimase viie aasta tulemuste kokkuvõtet 2 erineva külviajaga ja 3 asukohaga. Arvestades keerulisi ilmastikutingimusi viimastel aastatel ja hübriidsortide paremaid omadusi ( tugev sügisene algareng + parem taime tervis ja resistentsus kollasele viirusele (TuYV) võime järeldada, et lisaväetamise tulu on suhteliselt madal.

Kokkuvõte katsest:

Madalam N väetamine -> kõrgem õlisus +0,6%

See tähendab kõrgemat hinda (Saksamaal 4 €/t)

Väiksem N-väetamise tase (- 50 kg N/ha) -> kulude kokkuhoid: + ca. 32 €/ha

Üks töökäik põllul vähem + 7,3 €/ha

Kokkuvõttes madalam N-väetamine andis kulude kokkuhoidu umbes 50 €/ha ehk saagis = 135 kg/ha, see võrdub umbes kõrgema saagipotentsiaaliga väetamisel umbes 170 kg N/ha.

Saagid vers õlisisaldus.  Foto: Rapool

Lõpuks võime öelda et taliraps annab ka madalama N-väetamise korral häid saake. Arvestades Rapooli katsevõrgustikus tehtud N-efektiivsuse katseid, väidame, et uued kandidaatsordid, millel on kiire sügisene areng ja hea taime tervisepakett (resistentsus kollasele viirusele TuYV) on saagikad ka väiksema N-väetamisega kevadel. Eriti viimasel kahel aastal (2018+2019) täheldasime, et kõrge saagikusega hübriidsordid, millel on kiire sügisene areng ja tugev juurekava, arenevad kevadel enne kuumalaine või põuaperioodi tulekut piisavalt välja, ja seetõttu ei kaota saagikuses.

Pidev saagikuse areng uutel sortidel pakub võimalust ka kulusid kokku hoida tehnoloogia arvelt. Tugev rapsitaime areng sügisel on aga igati vajalik ja mitte ainult kevadise väetamise optimeerimiseks, vaid eelkõige alus kõrge saagi saamiseks.

R. Brand, RAPOOL Product Management International

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150