Väikene metsaomanik peab õiglase hinna saamise nimel kõvasti pingutama

Tüüpiline Eestimaa väikeomaniku mets on sageli hooldamata ning seal kasvab läbisegi väga erinevaid puuliike, millest aga kõik lähevad valdavalt küttepuu või paberipuidu sortimenti. Kui sellist metsa ei kavatseta hooldusraietega järk-järgult majandama hakata ja see läheb tervenisti lageraiesse, siis tuleks seda teha ajal, kui just nende sortimentide hind on võimalikult hea.   

Väikemetsaomanik, saati selline, kes mõne ühistu tiiva alla pole pugenud, on puidumüügiturul üsna haavatav – väikese puidukoguse eest on keeruline head hinda saada, raieõiguse müügil aga varitseb samuti hulk karisid.

Näiteks kui vaadelda, millised võimalused on suhteliselt väikeste puidukogustega opereerival metsaomanikul kohandada oma raietegevust pakutavate hindadega, siis tuleb välja, et kui olla hoolas, siis saab seda ikka teha, sest info puidu hindade kohta on kasvõi Erametsakeskuse kaudu saadaval, infot saab ka piirkondliku metsakonsulendi käest ja muudestki allikatest.

Põhimõtteliselt pole mingi patuasi ka oma võetud metsateatise 12-kuuline tähtaeg paremaid müügitingimusi oodates mööda lasta, sest metsateatist koos seal kirjas oleva raieloaga saab ju uuendada. Peamine on mitte alla anda kõikvõimalikele spekulantidele, kes sulle kohe kindlasti raieõiguse ostusooviga helistama hakkavad, niipea, kui oled oma mingile metsaosale kas uue majanduskava teinud või metsateatise võtnud. Aga helistama hakatakse niikuinii, kuigi siiani pole ammendavat selgitust sellele, kuskohast nn kährikud metsaomanike andmeid, sh telefoninumbreid hangivad.

Puidu turuhindade puhul on oluline ka see, et raiuda ja müüa tasub stabiilsete hindade perioodil, hindade järskude kõikumistega kaasa minna ei maksa. Mingit hinnatippu püüdma minnes võib see juba põhjas olla, kui ükskord oma puiduga metsast välja jõuad.

„Kährikud” tasub eemale tõrjuda

Maade ostu-müügi-haldusega tegeleva OÜ Kinnistu juhataja Mart Erik soovitab helistajate jutule pigem kiire lõpp teha, selle asemel, et neid kuulda võtta. Ammugi ei tasu uskuda mesiseid kuulutusi, kus omanikule metsamaa hektari eest kuni 50 000 eurot lubatakse.

„Sellel peab olema siis mingi muu väärtus taga. Pelgalt puidu eest sellist hinda ei saa,” ütleb Erik. „Võib-olla tahetakse sellele maale teha mingit arendust või on kellelgi sellele nn emotsionaalne väärtus.”

Aga püüame koos temaga arvutada. Näiteks hea täiusega küps männimets annab 400 tm/ha, männipalgi hind on praegu ligi 80 €/tm. Lahutame maha ülestöötamise ja transpordi kulu kokku ca 20 €/tm ja saame 50 €/tm omanikutulu. Seega võib selliselt metsamaalt saadud puidu müügist teenida ideaalsetel tingimustel umbes 20 000 eurot.

Aga kuidas metsast eeldatavalt saadava sortimendi alusel arvestada, millal on õige aeg raiuda ja kellele siis müüa?

Mart Erik selgitab, et kõige väärtuslikumad metsad on head palgimetsad või siis raieküpsed kaasikud, kust tuleb palju vineeripakku. Samas on just väikemetsaomanikel rohkelt käes pikalt hooldamata segametsa või vanu lepikuid, kust saab vaid küttepuitu või paremal juhul paberipuud. Kui hall lepp õnnestub nn taarapakuks müüa, ollakse omadega mäel, aga üldiselt lähevad need hall-lepikud kõik küttepuuks. Aga kõik sõltub – ka halli lepa raiumine võib olla majanduslikult tulus, eriti, kui seda kasvab mitmekümnel hektaril.

Kui metsamajanduskavast on näha, et raiesse minevast metsast tuleb juba enam kui poole ulatuses vaid näiteks okaspaberipuud, siis tulebki metsaomanikul eeldatavat tulu rehkendada selle järgi, milline on hetkel selle sortimendi turuhind. Kuigi palgi hind võib olla kõrge, pole sellest teadmisest talle suuremat kasu, sest raiega saab ta sellisest metsast kätte marginaalse koguse palgisortimenti, mis oluliselt tema kogutulu ei mõjuta.

„Igal sellisel juhul peab lihtsalt ootama õiget momenti, kui sellele sortimendile, mida tal on kõige rohkem, turg tekib,” räägib Mart Erik. „Sageli on nii, et kui on küttepuu hind on kõrge, siis on vastuvõetav ka paberipuu hind. Seda kõike peab jälgima ja igat nüanssi arvesse võtma. Nii saab mingil moel manööverdada.”

Õiglase hinna tagab teadlikkus

Peamiselt Edela-Eestis kokku samuti umbes 22 000 hektarit maid haldava Metsamaahalduse ASi juhataja Taavi Raadik, märgib, et näiteks praegu on metsaomanikel soodne raiuda kaasikuid, sest kasepaberipuu ja kasepaku hind on väga hea.

Taavi Raadik, Metsamaahalduse AS juhataja

„Head hinda ootav metsaomanik peab aru saama, et sellised hinnaanomaaliad, nagu siin paar aastat tagasi olid, kui paberipuu maksis 60 €/tm, saavad kesta ainult lühiajaliselt.

„Head hinda ootav metsaomanik peab aru saama, et sellised hinnaanomaaliad, nagu siin paar aastat tagasi olid, kui paberipuu maksis 60 €/tm, saavad kesta ainult lühiajaliselt ja sellist hinnatippu pole kunagi mõtet ootama jääda,” selgitab Raadik. „Kui praegu on kasepaberipuu hind 40–42 €/tm, siis tegelikult on see ajalooliselt väga hea hind, mis peaks metsaomanikku motiveerima. See 60 €/tm tuleb ehk kord kümne aasta jooksul, kui sedagi.”

Taavi Raadik, kes kuulub ka metsaühistutele ühist puidumüügikanalit pakkuva tulundusühistu Eesti Puidumüügikeskus juhatusse, ütleb, et kuna kaasikud ja üldse segametsad on Eestimaa pea kõigis piirkondades valdavad metsakooslused, kust raie käigus tulebki kõige rohkem paberi- ja küttepuitu, siis tasub nende omanikel juhinduda esmalt sellest, milline on paberipuu hind ja teiseks sellest, kas kasepaku ja kasesaepalgi järele on nõudlust.

„Praegu on minimaalse nõudluse tõttu küllaltki madal okaspaberipuu hind. Väike murekoht kaasneb sellega seoses ka kaasikute raiumisel, sest kuusk on nendes puistutes tavaliselt lisaks,” kirjeldab Raadik. „Praegune kuusepalgi hind kusagil 70 €/tm tuuris ei ole küll veel mingi tipp, aga pole ka midagi sellist, mis raiumist ei kannataks. Meie saeveskid teevad sellest head materjali, mille järele on nõudlus olemas ja tänu sellele suudetakse palgi eest ka korralikult maksta.”

Metsateatis tasub tema sõnul ikkagi võtta, sest näiteks kui tuleb ilus lumine ja külm talv, metsaomanikul aga teatist pole, on jällegi probleem majas.

Palju sortimente teeb pildi kirjuks

Et saada oma metsas kasvava puidu eest õiglast hinda, soovitatakse panna raieõigus oksjonile. Ent ka seal on oma ohud, mida saab maandada metsaomanike teadlikkuse kergitamisega.

Rain Tulp, OÜ Metsaproff omanik ja juhataja

„Metsa ülestöötamine on tihumeetri põhine töö ja see tuleb kõikidele ühesuguse hinnaga kätte.”

Mitmekülgseid metsamajandamisteenuseid osutava OÜ Metsaproff omanik ja juhataja Rain Tulp ei usu, et raieõiguse oksjonile panek alati just parima hinna annab. Sest ka oksjoni kaudu müües sõltub hind eelkõige ikkagi sellest, millise alghinnaga sa oma raie sinna paned. See osutub eriti keeruliseks juhul, kui metsa kooslus on väga erinev. Tihtipeale see nii just on ja väikeomanikul on ääretult keeruline orienteeruda selles, kui palju ja millistes sortimentides puitu tema mets n-ö välja annab. Eriti veel, kui metsamajanduskava usaldada ei saa, sest Tulbi teada on juhuseid, kus kavas on eraldise puidumaht 900 tm, aga raie andis välja kõigest 480 tm.

„Alghinna määramine on oksjonil üks tähtsamaid asju,” kinnitab ta. „Näiteks kui sa paneb vähemalt 40 000 väärt oleva tüki müüki 25 000 euroga ja müüd selle lõpuks ära 45 000 euroga, siis oksjonipidaja ütleb, et näed, sa said 50% hinnavõitu. See pole väga objektiivne, sest tegelikult võinuksid sa panna selle raie oksjonile 40 000 euroga ja kes teab, palju lõpuks teenida.”

Rain Tulp räägib, et ega ole suuremat vahet, kas teha metsa ülestöötamist väikemetsaomanikule või suuremal hulgal metsamaad omavale ettevõttele. Suurem firma oskab ehk ainult hinda rohkem alla pressida.

„Metsa ülestöötamine on tihumeetri põhine töö ja see tuleb kõikidele ühesuguse hinnaga kätte. Kui ikka palk maksab näiteks 60 €/tm ja ülestöötamine on ütleme 13 €/tm, autotransport keskeltläbi 7 €/tm, siis igaüks saab ise arvestada, kui palju talle pärast müüki kätte jääb,” selgitab Tulp. „Kui raiuda tuleb näiteks 500 tihumeetrit, siis teenuse hind on üks nii väikesele eraomanikule kui suurele juriidilisele isikule. Edasi sõltub juba sellest, kes kuipalju tingib. Väikeomanik, kes pole ka püsiklient, lihtsalt ei tingigi kuigi palju. Kes aasta jooksul rohkem raiub, see tahab ka suuremaid soodustusi.”

Ulmelisi hinnatippe ei tasu oodata

Rain Tulp ütleb, et enamik väikemetsaomanikke ei saa ise raieks õige turuolukorra valimisega hakkama. Raietöö tellimine on väike asi, aga pärast tuleb puit omaniku jaoks võimalikult soodsa hinnaga ka maha müüa.

Kõik algab tema sõnul sortimendi tegemistest. Kui on tegu kasemetsa harvendusega, kust tuleb ainult kasepaberipuu, siis on asi lihtne. Ent kui raies on mitu eraldist, kus segamini kask, haab, okaspuu jne, üle kümne sortimendi, siis võib metsaomaniku mõistus otsa saada. Sel juhul oleneb juba raie teostajast, kui täpselt ta sortimendid jaotab ja kui korralikult ta seda vastavalt metsamajanduskavale teeb. Keeruliseks läheb asi siis, kui sortimendi määrab üks, raiet teeb teine ja transporti korraldab kolmas firma. Tegevused võivad sassi minna ja tolku pole sellest kellelgi.

Raiete tegemisel turuseisu alati jälgida ei saagi, sest raietöö oleneb veel mitmest teisest faktorist – kas ilmastik seda võimaldab, kas metsa pääsemiseks tuleb üle kellegi põllu sõita ja kui seal parasjagu vili kasvab, ei saa seda teha jmt.

Puidu üldine hinnatase liigub tõusuteel Puidu hinnad jaanuaris ja septembris 2020 (€/tm).

Sortiment
Jaanuar
September
Kasepakk99.3112
Kasepalk66,573,5
Männipalk74,178
Kuusepalk69,265,7
Haavapalk44,344,5
Lepapalk41,541,4
Männi peenpalk68,871,1
Kuuse peenpalk64,962,6
Männipaberipuit35,234,1
Kuusepaberipuit3533,9
1 - 10......11 - 13

* Hinnastatistika tugineb KÜ Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete poolt pakutud lõpplao kokkuostuhindadele. Hinnad on käibemaksuta. Allikas: OÜ Tark Mets, Erametsakeskus

„Hind on kahe otsaga asi. Ega ei saa seda võrrelda kahe aasta taguse tasemega, kui paberipuu hind võrdus palgi hinnaga. See oli kunstlikult üles paisutatud ja selle peale ei tasu nüüd enam loota. Palgi normaalne keskmine hind on kusagil 60 €/tm kandis,” iseloomustab Rain Tulp turuolukorra arenguid. „Ja kindlasti ei ole reegel, et kui tegu väikemetsaomanikuga, siis on tal mingi praht seal metsas. Ei pruugi, on ka väikeomanikke, kelle viiel hektaril kasvab korralik kuusik. Aga on ka selliseid, kellel on ainult lepik, teinekord 20 hektarit.”

Matis Kivila, AS Landcredit juhatuse liige

AS LandCredit on keskendunud laenuandmisele metsa- ja põllumaa tagatisel. Olulise osa meie portfellist moodustavad metsandusettevõtted, kes kasutavad finantseeringut metsa ostuks, investeeringuteks või muu käibekapitali vajaduse korral. Meie tegevus on korrelatsioonis puiduturu üldise seisuga. Hindade tõustes suureneb metsandusettevõtete aktiivsus, mis omakorda tõstab laenunõudlust. Hindade langetes muutuvad ettevõtted pigem ettevaatlikuks ja üritatakse omavahenditega hakkama saada. Hetke turuolukorras on näha laenuaktiivsuse järk-järgulist kasvu.

Uuri lisa SIIT

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150