Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 14. jaanuar 2021

Hevo Tehnika areneb mõõdukas tempos, aga stabiilselt

Muldaja 3 × 2 piid
Autor: Hevo Tehnika

Kilingi-Nõmmes asuva metsa- ja põllutehnikat tootva ettevõtte Hevo Tehnika loomisest möödub tänavu 30 aastat. Selle aja jooksul on firma vahetanud nime, elanud üle rahareformid, ebakindluse ja masuaja ning isa andnud juhtimise üle pojale.

Ettevõtte tegevjuht ja omanik Siim Ruzits võtab algusaegadest rääkides appi mahuka fotoalbumi, kus firma ajalugu on piltidele talletatud. „Siin nad on kolmekesi, isa, paarimees ja keevitaja,“ näitab ta kolme mehe pilti, kelle tööga sai alguse 1991. aastal ettevõte AS Tarem. Nimi tuli tegevusest – talutehnika remont.

Ettevõtte asutanud Vladimir Ruzits oli lõpetanud Tihemetsa tehnikumi ja töötanud paarkümmend aastat Nuia EPTs. Majanduskorra hääbumise ajal otsustas ta koos äripartneriga asutada talutehnika remondi ja põllutööde teenuste ettevõtte. 1996. aasta seadusemuudatuse järel sai firma nimeks OÜ Hevo Tehnika, mille järgi seda tuntakse üle Eesti ja kaugemalgi. Oma toodangut müües ületas ettevõte riigipiiri juba ASi Tarem ajal, kui hakati haakeriistu Soome tarnima, mäletab tegevjuht Siim Ruzits, kes firma asutamise ajal oli 12aastane.

Nimevahetusega samal aastal vahetati asukohta ja koliti Kilingi-Nõmme linna. Raja tänava endine katlamaja on nüüdseks ümber ehitatud, kerkinud on juurdeehitus ja omanikul mõttes laienemisplaan.

Isa jälgedes, isa kõrval

ASi Hevo Tehnika tegevjuht Siim Ruzits paneb ääremaal asudes, kus tööjõudu leida keeruline, rohkem rõhku toodete kvaliteedile kui kogustele.
Autor: Annika Põldre

Keskkooli lõpetanud Siim läks isa jälgedes Tihemetsa õppima, valides autoremondilukksepa eriala. „Kui ma sõjaväest tagasi tulin, siis oli autode remondi aeg minu jaoks läbi saanud,“ meenutab ta. Isa kõrval hakkas poeg tasapisi tegelema metallitööga, mida teeb siiani.

Tuli aeg, kus ainult tehnika remondiga ära ei elatud. „Otsisime väljundeid, et ellu jääda,“ räägib Siim Ruzits ajast, kui firma tegevus hargnes mitmes suunas – tehti ehituskonstruktsioone, ehituslikke juhutöid, remonditi ja värviti autosid. „Nagu Hunt Kriimsilm, tegelesime saja asjaga,“ ütleb ta 15 aasta tagust aega meenutades.

2008. a majandussurutise ajal oldi küsimuse ees, mida edasi teha. Ehituses olid kõik kõigile võlgu. Autoremondis oli saabunud elektroonikaajastu. Siis saigi proovitud uuesti haakeriistu valmistada. Esimene proovitöö läks edukalt müüki, ja juba telliti ka teine. Peagi taastati koppade, muldajate, kultivaatorite jm tootmine. Hevo Tehnika üks osa toodangust on sellest saadik haakeriistad, kuid nüüd juba uuel tasemel ja kõrgema kvaliteediga.

Meie jutuajamise juures oli 8-aastane Ewert, kes huviga isa firma pildialbumit uuris. Isa sõnul poiss juba joonestab autoCADiga, tal on mõtteid ja nutti, ta on huvitavaid asju ise ehitanud.

Aeglaselt, kuid kindlalt edasi

„Hakkasime tegelema sellega, millega AS Tarem kunagi alustas, ainult et tehnikat me enam peaaegu ei remondi. Selleks pole aega, põhirõhk on tootmisel,“ ütleb tegevjuht, kes just sel ajal hakkas ise ettevõtet vedama. „Meil pole olnud suurt lendu, oleme läinud aeglaselt, aga kindlalt kogu aeg edasi,“ sõnab omanik, keda ei rõhu suur liisingute ega laenukoorem. Ettevõtte tugevuseks on ka paindlikkus ja operatiivsus.

Firmas, kus inseneri- ja konstruktoritöö ning toote katsetused, samuti raamatupidamine on juhi õlul, on hingekirjas kaheksa inimest, kellest neli töötavad osaajaga, kui tööd rohkem. Kasvanud on ka juhi paberi- ja müügitöö. „Aga mul on noored poisid meeskonnas. Nemad soovitavad mõnikord teha mõnda muudatust. Siis me arutame läbi, nii oleme ka asju uuendanud ja kaasajastanud,“ räägib tegevjuht. „Kuna meeskond on väike, siis kõiki protsesse me ise oma majas ei tee,“ ütleb ta. Keerukamaid tugevusarvutusi ostab ta teenustööna, kuid põhimõtted ja alglahendused on enda nuputatud.

Kui toote valmistamine on üksikasjalikult läbi mõeldud ja selge, missuguseid detaile on vaja, siis leitakse koostööpartner, kes neid tootma hakkab. Tellides detaile kindla hinnaga, jäävad endal ära mitmed kulud, ka materjalide hankimine, ning hõlpsam on oma tellimusi arvestades klientidele tarneaegu pakkuda. „Äärealal on tööjõudu raske leida, seetõttu oleme suuremat rõhku üritanud asetada toodete kvaliteedile, mitte kogustele,“ räägib Siim Ruzits.

Eksport laieneb

Hevo Tehnika toodangust moodustab põhiosa metsatehnika, järjest on tõusnud ka põllutehnika osakaal. Kui varem tehti põllutööriistu suviti, siis nüüd valmistatakse neid ka talvel kevadeks ette klientidele, kes tellimuse teinud. Endiselt täidetakse ka eritellimusi.

„Me saime nüüd üle pika aja saata Soome põllutehnikat ja loodame, et kevadel läheb sinna veel rohkem. Seni on meie kaup läinud enamasti Eestis, Soomes ja Lätis müüki,“ ütleb Ruzits. Edasimüüjad on ka Rootsis ja Inglismaal. Saareriigiga on praegu ebaselgust Brexiti tõttu, kuid huvi Hevo Tehnika toodangu vastu brittidel on. Üks firma metsa haaratsikomplekt on jõudnud koostöös ühe hea edasimüüjaga Soomes Transilvaaniasse.

Palgihaarats H 1500
Autor: Hevo Tehnika

Kunagi, haakeriistade tootmist alustades, vaadati Poola ja Hiina hindu ning prooviti neid oma toodangu hinna aluseks võtta. „Me ei konkureeri nendega ammu enam,“ tunnistab Siim Ruzits. Odava importkaubaga võisteldes jääb siinne tootja kahjumisse. Oma kogemusest ütleb ta, et kui teha kvaliteetset asja, siis tuleb hind ikka arvestada selline, millega tootja omadega välja tuleb. Ja tarbijad on aru saanud, kus tehakse kvaliteetset toodet, ega vaata enam nii palju odavaima järele.

Ääremaa omapärad

Arvatakse, et maal on odav toota, kulud väikesed. Siim Ruzits kummutab selle müüdi, öeldes, et vahet pole, maal tahetakse linnainimesega ühesugust palka. Tööandja on suluseisus – kui ei maksa nõutut, ei saa inimest tööle ega enam endises mahus toota. Kuid püüdes kõike ise teha, ei jätku jaksu kauaks.

Väikeettevõtjana arvab Siim Ruzits, et äärealade ettevõtetele võiksid olla maksuerisused võrreldes suurlinnade ja nende ümbruses asuvate tootjatega. „Ma ei arva, et kõik maksud peaksid olema erinevad, aga mõni erisus võiks olla, mis motiveeriks investeerima äärealale,“ ütleb ta. Tootmishoonele juurdeehitust planeerides ja pangast laenu taotledes tuli kogeda, et pank ei taha anda piisavat laenu äärealal asuvale hoonele, mis pole panga jaoks küllaldane tagatis. Ääremaal tegutsedes läheb isetegemisele väga palju energiat. Ka tootmishoone juurdeehitis püstitati poolenisti omal jõul, muud moodi ei saanud.

Viimastel aastatel on toimunud Soome tööle siirdunute tagasiränne. Tulijail tuleb leppida tõsiasjaga, et meie palgad pole Soome tasemel. Tagasitulijad käivad tööd küsimas, aga nende nõudmised on suhteliselt kõrged, teab ääremaal tegutsev tööandja.

Pärnumaa kutsehariduskeskusega on ettevõttel leping võtta praktikante. Tegevjuht kutsub soovija kõigepealt vestlusele ja seejärel otsustab, kas võtab praktikale. Praeguse õpipoisi kohta ütleb Ruzits, et kui esialgu oli poiss rohkem vaatleja ja aitas lihtsamatel töödel, siis nüüd, kolmandal aastal on temast juba päris tubli töömees saamas.

Pandeemia pole müüki kahandanud

Pandeemia aeg pole Hevo Tehnika tootmist ega toodangu müüki kahandanud, pigem vastupidi. Kevadine laine tekitas olukorra, kus paljud avastasid, et vaja on erinevaid haakeriistu. Nõudlust tekkis rohkem niisuguste toodete järele, mis tavaliselt pikema aja jooksul ostja on leidnud. Pandeemia uus laine pole mõjutanud müüki ei Soomes ega Eestis. Lätti ja Inglismaale on kauba saatmisega probleeme olnud seoses aastavahetusega.

Hevo Tehnika juhi tulevikuplaan on ettevõtet laieneda, sest tootmishoone hakkab väikseks jääma. Maad on juurde ostetud, et panna püsti tenthall. See annab võimaluse saada juurde laopinda, kus hoida detaile, mida kasutatakse tootmises. Seal leiaks varju ka valmis- ja pooltooted. Tekib võimalus osta rohkem pooltooteid lattu ja vabaneb ka ruumi tootmise jaoks. Plaani elluviimiseks tuleb oodata kevadet. „Vaatame, kuidas pandeemia lõpeb, siis teeme sammu edasi,“ ütleb Siim Ruzits.

Vajad vastupidavat tehnikat nii metsas kui põllul, külasta meid www.hevo.ee

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150