Peetri Puit OÜ omanik Peeter Peedomaa ütles puidutööstussektori arengut kommenteerides, et vaatamata teistele ettevõtetele, kes järgmisel aastal ei planeeri enam investeeringuid teha, tahavad nemad lähiaastal kindlasti täiendavasse tootmishoonesse ning -tehnoloogiasse investeerida.
- Peetri Puit OÜ omanik Peeter Peedomaa Foto: Aare Hindremäe
„Tahame soetada endale automaatse CLT ehk ristkihtliimpuit-tootmisliini. Meie mastaapi arvestades on investeeringusumma päris suur,“ pole Peedomaa nõus täpset summat avaldama. Tootmishoone, mis ülejärgmise aasta alguses valmis peab olema, on pea 5000 ruutmeetrit suur.
„Olen nõus, et investeeringuks on aeg ebasoodne aga me ei saa enam oodata. Täna läheb veel majandusel väga hästi, mis toob omakorda kaasa nõudluse kasvu nii meil kui tehnoloogiasektoris, see mõjutab meid kõiki,“ rääkis Peedomaa.
Ta lisas, et teatud mõju avaldab nende ettevõttele kogu majanduskeskkond ja tarbimine. „See kõigutab toormehindasid kas üles või allapoole. Siia lisanduvad veel kaudsed mõjurid, nagu ilmastiku tingimused, nii juhtus eelmisel aastal. Teine indikaator on nõudlus. Kindlasti mõjutab meie tulemusi kütuseaktsiisi tõus - ühelt poolt toormehinnad, teisalt veose maksud, kütuste kallinemine ja aktsiisipoliitika. Võib öelda, et need, mitu komponenti koos, pärsivad kogu puidusektori konkurentsivõimet, eriti Euroopa mastaabis rääkides. Mida kaugem distants, seda rohkem see meid mõjutab,“ lisas ta.
Tööjõu puudus pole ka Peetri Puidule võõras teema. Täna veel saadakse piirkondlikult hakkama. „Siin kandis jätkub veel tublisid ja hakkajaid inimesi. Mõned üksikud töötajad on meil Lätist. Samas ei välista ma tulevikus selle teema esile kerkimist, sest meie suur investeering nõuab töökäte juurdepalkamist, võib olla isegi Valgevenest,“ avab Peedomaa tagamaid.
Valitsusel tuleks peeglisse vaadata. „Kui räägime kogu puidusektorit takistavatest asjaoludest, siis usun, et need kaks-kolm faktorit, millest varem rääkisin: toorme hinnatõus, kütuse- ja veomaksumus, mõjutavad enim meie tegevusi. Kolmandaks piiravaks teguriks julgen öelda, on riigis valitsev üleüldine tööjõu puudus ja palgasurve. Valitsusel tuleks tõsiselt peeglisse vaadata. Tööstus on majanduse mootor, sealt tuleb oluline tulu riigi eelarvesse. Neid summasid saab reaalselt kasutada, mitte ühest taskust teise tulunumbrite tõstmist teha. Sellest lähtuvalt ootaksin tööstussektori suuremat väärtustamist,“ lisas ta lõpetuseks.
Juuli Nemvalts, kaasautor
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele