Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajandus: piimanduse marjamaa kipub vaid suurtele jääma
Piimatootmine on Eesti arenemisvõimelisim põllundusvaldkond, kuid üldine turuolukord kipub vähemalt väiketootjatele nutuvõru suu ümber tooma
Nii on väikeste, alla sajapealiste piimakarjade arv aasta-aastalt vähenenud - kui 2005. aastal oli jõudluskontrolli alustes karjades keskmiselt alla 40 piimalehma, siis praeguseks on keskmise karja suurus kasvanud pea 80 lehmani. Kuna piima kogutoodang püsib suurusjärgus, siis ilmnebki järjest süvenev tõsiasi, et piimatootmine koondub suurfarmidesse. Peamiselt on olnud sunnitud piimatootmist lõpetama väiksemad tootjad, kellelt tööstused on loobunud piimavarumisest. Põhjuseks on sageli liiga kõrge transpordikulu, mis kaasneb väikeste piimakoguste järele sõitmisega.
Farmerid: päriselt väikekarjad ei hääbu
Farmerid ise usuvad siiski, et väikesed piimakarja pidajad siiski päriselt ei hääbu. Küll rõhutavad nad, et piimatootja vajab vähegi tulemuslikuks majandamiseks stabiilsust, sest näiteks teraviljakasvatuses on käibe intervall üks aasta, sealihatootmises umbes kuus kuud, vasikast saab piima andev lehm alles paari aasta pärast.
Viimastel aastatel jõudsalt piimakarja suurendanud Kõljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse esimees Tõnu Post ei arva, et piimatootmine oleks päris hääbumas. Küll möönab ta, et piimalehmade arv võib väheneda piirini, millega edaspidi katab ära vaid siseturu vajaduse.
"Must stsenaarium on minu arvates see, et taoline vähenemine on pikk protsess ja mingi aja jooksul kannatavad kõik tootjad, olenemata sellest, et osa on teinud suuri investeeringuid tootmise efektiivsuse suurendamiseks ja toodangu kvaliteedi parendamiseks, teised mitte," selgitas Post. "Samas tuleks meie piimandussektori elujõulisuse tagamisele kasuks uute eksporditurgude leidmine, et viia üleliigne piim Eestist välja. See annaks võimaluse ennast ära majandada ka väiksematel tootjatel ning looks eeldused kokkuostuhindade tõusuks."
Post peab oluliseks ka piimatootjate ühistu käivitumist, mis avaks neile võimaluse kontrollida tooraine liikumist kuni selle jõudmiseni lõpptarbija kätte.
"Olen arvamisel, et piimatootmise mahtude kasvu takistab praegu kõige rohkem tootjale ebapiisaval tasemel olev kokkuostuhind, samuti ekspordituru piiratus, mis on omavahel sõltuvuses," tõdeb ta. "Meie firma on arvamisel, et praegustes tingimustes tuleb meil käibe säilitamiseks karja suurendada ja püsikulutusi kokku tõmmata. Sellepärast oleme ostnud piimalehmi ka talunikelt, kes soovivad tootmist lõpetada."
Väiketootjal tasub nišile orienteeruda
OÜ Kuivajõe Farmer juhataja Urmas Põlluaas on veendumusel, et väiketootmine peaks orienteeruma nišitootmisele - mahetootmine, talumeiereid, kohupiima, jogurti jmt valmistamine. Samuti on tema sõnul väikeettevõttel paindlikum turustamine - 100 liitrit pole probleem turustada ka turul.
"Tegelikult on ruumi kõigile," avaldas Põlluaas lootust. "Piimandusele tekitavad probleeme eluvõõrad poliitikud, suhted Venemaaga ja mõttetu ühendus nimega Euroopa Liit."
Põlluaas ise on aasta-aastalt piimakarja suurendanud, 10 aastaga ligi seitse korda.
Hetkel kuum
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurme sõnul on tõsi, et väikekarjade omanike arv on vähenenud, kuid ta lisas, et selleks ainsaks põhjuseks ei ole suutmatus ots-otsaga kokku tulla. "Väiksemad tootjad loobuvad esmajärjekorras sellepärast, et suurtootmine on olnud aastaid põllumajanduspoliitiliste meetmete poolest eelisseisundis."
Põllumajandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialisti Hindrek Riikoja sõnul on piimalehmade arv tõepoolest vähenenud, kuid samal ajal on piimatoodang pidevalt kasvanud.
NUMBER
• 89 626 piimaveist oli 30.05 seisuga arvel Jõudluskontrolli Keskuses. Piimalehmad jaotusid 994 karja vahel, millest enim ehk 136 Pärnumaal.
• 80% jõudluskontrollis olevatest piimalehmadest on pärit üle sajapealistest karjadest, enim lehmi on registreeritud 300-600pealistes karjades.
Enimloetud
1
2
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
4
Viimased uudised
Restruktureerimine viis ametist juhatuse liikme
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele