Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saagikoristus läinud kiiremini kui mullu
Eelmise aastaga võrreldes on saagikoristus läinud kiiremini ja peagi lõppemas, kuid koristuspinna hektarilt on saak väiksem kui mullu.
Eestis oli 15. septembriks koristatud 96% teravilja, 84% rapsi ja rüpsi ning 43% kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.
Mullu oli samaks ajaks koristatud vaid 81% teravilja, 21% rapsi ja rüpsi ning 42% kartuli kasvupinnast.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2010. aastal teravilja 306 100 hektaril. Sellest on teraks koristatud 96%, sealhulgas rukist 94%, nisu 98%, otra 97% ja kaera 86%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2555 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2195, nisu 2832, otra 2483 ja kaera 1982 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse ka haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati 98 200 hektaril, millest on koristatud 84%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1414 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 8800 hektaril, millest 43%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 21 725 kilogrammi kartuleid.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele