Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastal 2011 suunati vastuvõetud jäätmetest taaskasutusse 24%. Võrreldes 2010. aastaga suurenes eelmisel aastal taaskasutusse suunamine ca 2,5 korda.

2012. aastal võeti pürgilatesse-käitluskeskustesse vastu kokku 337 153 tonni jäätmeid, sellest taaskasutusse suunati 164 798 tonni.

„2012.aaasta oli Eesti jäätmekäitlusele pöördepunktiks ja Eesti on võtnud tõsise suuna jäätmete taaskasutamisele. Eelmine sarnane pöördepunkt oli 2009. aastal, kui suleti kõik nõuetele mittevastavad prügilad. Taaskasutamise hüppeline suurenemine on tekkinud eelkõige tänu Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS ja Ragn-Sells AS poolt avatud jäätmekütuse tootmisele. Seega on tegu eraettevõtete investeeringutega,“ ütles EJKL-i juhatuse esimees Aivar Lõhmus. „Samas on endised prügilad ümberkujundatud jäätmekäitluskeskusteks ja ka nende panus on taaskasutamise suurenemisel väga oluline.“

Jäätmekäitluskeskustes toimub biolagunevatest jäätmetest komposti tootmine, paberi ja plasti suunamine taaskasutusse ning samuti jäätmekütuse tootmine. Toodetud jäätmekütus läheb koostöötlemisrežiimis taaskasutamiseks ettevõttesse Kunda Nordic Tsement, kus seda kasutatakse tsemendi tootmises põlevkivi asendajana. Jäätmetest toodetava kütuse kütteväärtus on põlevkivi omast kaks korda kõrgem. 2012. aastal oli Kunda Nordic Tsemendi poolt tsemendiklinkri tootmiseks kasutatud kütusest 26% jäätmekütus. Praktiliselt kogu kasutatud tahke jäätmekütus oli toodetud Eestis.

EJKL arendab ajavahemikus 2011-2013 projekti „Jäätmete Taaskasutusklaster“, mille raames arendatakse komposti tootmist, ehitus- ja lammutusjäätmetest ehitusmaterjalide tootmist ja jäätmekütuste tootmist ning tegeletakse taaskasutatud materjalidele turu leidmisega.

„Jäätmekütuste tootmise ja kasutamise hüppeline tõus ning seeläbi jäätmete taaskasutamise oluline kasv Eestis on klastriprojekti esimene väga tõsine saavutus,“ ütles klastri tegevjuht Margit Rüütelmann. „Jäätmete taaskasutusse suunamine (s.h.jäätmekütuse tootmine) on igati kooskõlas Euroopa Liidu jäätmehierarhia mõttega. Selle kohaselt tuleb prügilasse ladestamisele eelistada jäätmete materjalina ringlussevõttu ja energiakasutusviise, mille puhul uusi jäätmeid ei teki,“ lisas Rüütelmann.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996.a. mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Täna kuulub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmeskonda ligi 40 firma üle Eesti ja liidu ettevõtete summaarne käive moodustab ca 70% jäätmekäitlusturu kogukäibest.