• 04.03.13, 10:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsandusorganisatsioonid valmistavad ette metsamajandamise Hea Tava

Eesti Metsaseltsi eestvõtmisel on koostamisel metsamajandamise Hea Tava.
Erinevate metsandusorganisatsioonide koostöös valmiv kokkulepe koondab metsade majandamise käigus heaks praktikaks peetavad normid.
„Ühised väärtushinnangud ühismeele alusena vajavad aegajalt konkreetsemat sõnastust või lausa lepingulist fikseerimist. Kuna praegu on ühiskonna laiem mure kõige enam seotud hirmuga, kas puidu saamiseks metsi majandades me oma metsadele liiga ei tee, on taas aeg metsade majandamise head tavad kirja panna,“ ütles Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.
Eesti metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane lisas, et Heade Tavade koostamise protsess on kulgenud ladusalt. „Metsandusorganisatsioonid nagu Eesti Erametsaliit, RMK ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on juba algusest peale olnud nõus Heade Tavade põhimõtetega. Omavahel arutada ja nõu pidada tuleb vaid Heade Tavade punktide täpse sõnastuse üle,“ rääkis Varblane.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti metsaseltsi president Hardi Tullus lisas, et metsamajandamise Heade Tavade põhimõtted on lihtsad ja metsamehed on neist oma igapäevatöös kogu aeg lähtunud. Metsade majandamisel arvestatakse, et mets on elupaigaks paljudele organismidele; et õppida tuleb metsanduslikke tarkusi ja nõustada neid, kes pole metsandust õppinud; et puitu varudes ei tohi kahandada metsa sobivust puhkemaastikuna; et võimalikult vähe tohib lõhkuda metsamulda ning korras tuleb hoida metsateed ja matkarajad. Ning peamine metsakasvatuslik tarkus: pärast uuendusraiet tuleb uue väärtusliku metsapõlve kasvule kaasa aidata ja seda hooldusraietega mõõdukalt suunata.
Metsamajandamise Head Tavad on kavas kinnitada metsanduse visioonikonverentsil 19.04.2013 Tartus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele