Kuidas hinnatakse projektitoetuste taotlusi?

Investeeringutoetuse soovija esitab taotluse konkreetse projekti rahastamiseks kindla summa saamiseks. Kui toetuse-soovide summa ületab taotlusvooru eelarve, siis ei jagata raha ära põhimõttel kõigile natuke. Igale projektile antavate hindepunktide põhjal koostatakse projektide paremusjärjestus ning eelarve ulatuses määratakse toetused „tugevamatele“ projektidele.

Kust tulevad hindepunktid?

Maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 investeeringumeetmete määrustes on sätestatud, mitu punkti taotlus mingi kriteeriumi täitmise eest saada võib. Hindamiskriteeriumid loovad eelise taotlustele, mis kõige paremini täidavad MAKi ja EKFi kui pikemaajaliste programmdokumentide ning  ka konkreetse meetme eesmärke.

Kui subjektiivne on hindamine?

„Hindamise idee ongi ju vastava valdkonna või huvigrupi inimeste subjektiivsete arvamuste summana sõeluda välja paremad taotlused olukorras, kus objektiivseid kriteeriumeid pole võimalik kasutada,“ tõdeb PRIA nõunik Rando Undrus.

„Subjektiivsete arvamuste süsteemsuse tagamiseks on igal hindamiskomisjonil oma hindamiskriteeriumid, tagamaks arvamuste kujunemise ühetaolisus. Hindamissüsteem aitab muuta erinevad subjektiivsed arvamused objektiivselt võrreldavaks ja arvamuste summa seeläbi jälgitavaks.“

Hindamiskomisjoni tööd kirjeldame meetme 1.2 näitel. Noortaluniku toetuse taotluste HK kokkukutsumiseks tegi PRIA ettepaneku mitmele organisatsioonile ja asutusele, paludes delegeerida komisjoni liikmeks esindaja, kel puudub hindamisel huvide konflikt. HK-sse kuuluvad Talupidajate Keskliidu ja Põllumeeste Keskliidu, MTÜ Noortalunikud, Maamajanduse infokeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. HK koosseis ja töökord kinnitati PRIA peadirektori käskkirjaga.

Praegu kehtivas määruses jagunevad hindamiskriteeriumid kahte ossa ning määrus sätestab, millele annab hindepunktid komisjon, millele PRIA. HK liikmete vahel jagab PRIA taotlused laiali ning iga HK liige annab projektidele hindepunktid individuaalselt. . Kõik saadavad täidetud hindelehed PRIAsse, kus toimub seejärel HK istung. Kui mõnele projektile on antud hindeid mõlemast äärmusest, siis arutatakse „kääride“ põhjusi ning projekti uuesti vaagides mõni hindaja vahel muudab enda antud punkte. Skoor saab kokku hindajate antud punktidest.

Paremusjärjestuse koostab  PRIA, arvutades välja iga projekti puhul kõigi hinnatud kriteeriumide keskmised punktid ja liites PRIA antud punktid. Hindepunktid ja määratud toetuste andmed avalikustatakse PRIA kodulehel.

Hindamine toob vaidlusi

Populaarsete meetmete eelarve ammendumise tõttu on toetusest ilmajääjaid üksjagu. Kui abikõlblik projekt rahastamisotsust ei pälvi, siis uurivad taotlejad, kuidas taotlus punkte sai.

PRIAsse saabunud vaiete statistika näitab, et hindamise tulemusi vaidlustatakse sageli.  Näiteks tänavu on laekunud 47 vaiet seoses meetmega 3.1 (maapiirkondade majanduse mitmekesistamine), neist 20 juhul vaidlustatakse hindamise tulemusi. Palju on hindamise kohta vaideid olnud ka noortaluniku toetusest ilmajääjatelt.

PRIA juriidilise osakonna juhataja Veiko Bergmanni sõnul on hinde-vaiete sisu väga erinev. „Vahel taotleja lihtsalt väidab, et pole hindamise tulemusega nõus. Kui pole põhjendusi, millise kriteeriumi osas on hindamine ebaõiglane ning ei esitata täiendavaid andmeid, siis pole millegi üle arutleda,“ ütleb Bergmann.

Osa kliente esitab alles vaides oma projekti kohta sellise info, mida teades võinuks taotlus saada  kõrgemad punktid. Mõnigi PRIA poolt rahuldamata jäetud vaie jõuab edasi kohtusse.

Kui vaide või kaebuse sisuks on kliendi subjektiivne arvamus, et hindmaiskomisjoni otsus tema suhtes ei ole õiglane, siis kahjuks reeglina selline vaie või kaebus rahuldamist ei leia, kui pole tuvastatud olulisi rikkumisi hindamise korralduses.

4.aprillil langetas Riigikohtu halduskolleegium otsuse, milles tõdeb, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ja isegi kohtuliku kontrolli võimalus hindamise põhjendatuse üle on piiratud. „Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi,“ seisab otsuses. Kolleegiumi hinnangul ei esitanud hindamise vaidlustaja sisulisi argumente, mis viitaksid ilmselgele veale hindamiskomisjoni töös –kohus jättiski kaebuse rahuldamata ning hindamisotsus jäi jõusse.

„Projektide hindamine saab olla  seda õiglasem ja täpsem, mida paremini ja selgemalt on taotluses andmed esitatud. PRIA soovitus on taotluste sisu väga hoolikalt läbi mõelda ja vormistada nii, et hindajad kõik vajaliku info kätte saaksid,“ kinnitab Veiko Bergmann.