Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis väheneb rapsi ja kartuli kasvatamine
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialisti Reno Paju sõnul on kartuli kasvupind viimastel aastatel küll vähenenud, kuid samas on tõusnud saagikus. "Seetõttu pole kodumaise kartuli puudus olnud nii suur kui pinna vähenemisest võiks eeldada," kinnitas Paju.
2012. aastal kasvatati kartulit 7,6 tuhandel hektaril ning kogusaagiks saadi 138,9 tuhat tonni, mis teeb keskmiseks saagikuseks 18,2 t/ha. Võrreldes 2011. aastaga oli kartuli keskmine saagikus küll pisut kõrgem, kuid kasvupinna vähenemise tõttu saadi kogusaaki vähem. Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2012. aastal kartuli kasvupind 17% ning saak 16%. 2013. aastal vähenes kartuli kasvupind veel 16% võrra olles nüüd kokku 6,4 tuhat hektarit.
Paju tunnistas, et kartuli kasvatamises ja tarbimises on viimaste aastatega siiski muutused toimunud. Järjest enam koondub tootmine suurtootjate kätte, kuna väiketootjatel on majanduslikult raskem konkurentsis püsida ja sellest tulenevalt on neil väiksem investeerimisvõime, rääkis Paju. Ta lisas, et kartuli kasvupinna vähenemine on tingitud ka kartuli tarbimise vähenemisest (eriti loomasöödana) ning oma mõju on avaldanud ka viimaste aastate hinnakõikumised.
Kui 2009. aastal viidi Eestist Venemaale umbes 20 tonni kartulit hinnaga 200 eurot/tonn, siis 2011. aastal eksporditi 6500 tonni keskmise hinnaga 305 eurot/tonn. Eelmisel aastal oli aga tarbekartuli eksport Venemaale taas vaid 400 tonni keskmise hinnaga 276 eurot/tonn. Tänavu on juulist aga on Venemaa veterinaaramet sootuks kehtestanud ELi seemne- ja toidukartulile impordikeelu, tuues põhjuseks, et on avastanud imporditud kartulites haigusetekitajaid.
Teistesse riikidesse eksporditi eelmisel aastal kartulit 740 tonni keskmise maksumusega 205 eurot/tonn.
Rapsi külvipind on kahe aastaga vähenenud 4,2 tuhande hektari võrra. 2012. aastal kasvatati rapsi pisut väiksemal pinnal kui aasta varem, kokku 87,1 tuhandel hektaril, kuid saaki saadi rekordilised 157,8 tuhat tonni, mis teeb keskmiseks saagikuseks 1 811 kg /ha.
2013. aasta esialgsete andmete kohaselt on rapsi kasvupind kolmandat aastat järjest vähenenud - kokku moodustasid tali- ja suviraps 84,8 tuh ha, mis on 2,3 tuhat hektarit, ehk 3% vähem kui eelmisel aastal. Suurenenud on viimastel aastatel talirapsi/rüpsi osakaal - 2013. aasta saagiks külvati neid 15% rohkem kui 2012. aastal. Taliraps/rüps on hea eelvili taliteraviljadele, kuna valmib varakult ning seetõttu saab koristustöödega varem alustada.
Paju väitel ei saa veel rapsi 3-aastase kasvupinna vähenemise järel väita,e t rapsi kasvatamise populaarsus Eestis väheneb. "Pigem võib siin mängida rolli külvikord ja asjaolu, et rapsi ei saa ilma korraliku viljelustehnoloogiata samal pinnal mitu aastat järjest kasvatada," selgitas Paju. Ta lisas, et kindlasti väärib tähelepanu, et hoogustumas on talirapsi kasvatamine suvirapsi arvelt, mis võib samuti rapsi pinda mõjutada. Samas möönas Paju, et Eestis on ka tootjaid, kes pärast mitmeaastast proovimist on siiski loobunud rapsi kasvatamisest, kuna raps on mullaviljakuse suhtes nõudlik kultuur ning tema tootmiskulud on kõrged, mis tähendab, et vaid hea hinna ja saakide juures tasub rapsi kasvatamine ära.
Järgmisteks aastateks ennustab Paju kasvu peamiselt talirapsi ja talinisu pindades. Vähesel määral võib tõusta ka kaera kasvupind. Viimastel aastatel aset leidnud nisu pinna suurenemine ja vähesel määral ka odra pinna vähenemine jätkub Paju hinnangul ilmselt ka edaspidi. Herne kasvupind sõltub tema ütlusel turuseisust ja toetussüsteemist. "Kui hakati maksma keskkonnasõbraliku majandmaise toetust, hakkas ka herne kasvupind suurenema. Seega nii kaua, kui seda toetatakse, võib näha ka herne kasvupinna suurenemist," nentis ta.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele