Euroopa Kalandusfondist rahastatud kalanduspiirkondade arendamise toetusmeede on aastatel 2007-2013 olnud edukas ja peaks kindlasti jätkuma ka perioodil 2014-2020, tõdeti eile Põllumajandusministeeriumis toimunud kalanduse ekspertkomisjoni arutelul.
“Rannapiirkondade arendamise toetusmeede on end õigustanud ja sellega peaks uuel rahastamisperioodil aastatel 2014-2020 jätkama,” ütles Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Läbi kohalike tegevusgruppide on ligi 26 miljoni euro suuruse eelarvega meetme abiga kaasajastatud 37 väikesadamat ja lossimiskohta, mis on saanud kokku 8 miljoni euro ulatuses toetusi. Kaasajastamist vajaks aga veel mitmed sadamad ja lossimiskohad, eriti mis puudutab kala kvaliteeti panustavaid seadmeid.”
Petroni sõnul on palju panustatud ka rannapiirkondade majanduse mitmekesistamisse, näiteks kala töötlemisse ja kalandusega seotud turismi. “73% kogupüügist müüakse praegu töötlemata kujul otse kokkuostjale. Püütud kalale lisandväärtuse andmine tooks suurema sissetuleku kaluritele ja parema kodumaise kala kättesaadavuse tarbijale. Samuti peame arvestama, et rannapüük on Eesti oludes hooajaline ja toimetuleku tagamiseks peab rannapiirkonna majandus olema mitmekesisem,” sõnas Petron.
Aastateks 2014–2020 on kalanduspiirkondade esindajatega ühiselt seatud prioriteetide seas nii kalasadamate ja lossimiskohtade areng kui rannapiirkondade majanduse mitmekesistamine. Samuti on olulised meetmed, mis soodustavad kalale lisandväärtuse andmist, ühis- ja otseturustust. Uudse tegevusena plaanitakse toetada kalade koelmualade taastamist.
Kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede (Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meede 4.1) on ette nähtud kalanduspiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme raames maksti toetusi läbi kaheksa kohaliku kalanduspiirkonna kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks, kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise projektidele, kalandusega seotud turismi ja rannakülade taaselustamise projektidele, majandustegevuste mitmekesistamise projektidele ning koolitustegevuseks. Meetme kogueelarve aastateks 2007-2013 oli 25,7 miljonit eurot.
Seotud lood
Ecofarm TO tegevjuhi Piret Rosumovski sõnul on Eesti kalakasvatuses alanud täiesti uus ajastu. Kaasaegsete kalafarmide loomisel on abiks Euroopa Liidu fondid. Kalatöötlemiskeskuse valmimisel on kasuks meetmed Põllumajandusministeeriumist ja Maaelu Arendamise Sihtasutusest.
Luksemburgis lõppenud 2014. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks avaosa räime, Liivi lahe räime ja tursa püügivõimalused. Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi Eesti kalurite jaoks rõõmustavaks uudiseks.
Eelmisel nädalal pandi Audru vallas Pärnumaal nurgakivi kaasaegsele Ecofarm TO Kalatöötlemiskeskusele.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Viimased uudised
Svet: pakendiaktsiisi ei tule
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele